{"id":16,"date":"2024-04-04T05:48:55","date_gmt":"2024-04-04T02:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/113-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-05T16:18:41","modified_gmt":"2024-04-05T13:18:41","slug":"113-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/113-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"11.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

K\u00fc\u00fcnarliigese aktiivse liikuvuse hindamise v\u00f5ib teostada nii patsiendi istumis- kui seliliasendis. Oluline on teada, et k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvust m\u00f5jutavad ka liigese v\u00e4lised struktuurid. N\u00e4iteks lateraalse epikond\u00fcliidi korral m\u00f5jutavad k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvust \u00fcletoonuses v\u00f5i l\u00fchenenud pikad randmeliigese sirutajalihased ning randmeliigese ja s\u00f5rmede asend.<\/span><\/p>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese fleksioon<\/h4>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese normaalne fleksioonliikuvus on 140-150\u00b0.<\/h6>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese normaalne fleksioonliikuvus on 140-150\u00b0.<\/span><\/span> Fleksioonliigutuse j\u00e4tkamine pole v\u00f5imalik k\u00fc\u00fcnarvarre kontakti t\u00f5ttu \u00f5lavarrelihastega. K\u00fc\u00fcnarliiges on fleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00fclaj\u00e4se on sirgelt \u00fchel teljel ning k\u00fc\u00fcnarvars on supineeritud. Patsiendi seliliasendis lihtgoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt k\u00fc\u00fcnarliigese keskele ehk \u00f5lavarre- ja kodarluu p\u00f5ntade vahele, k\u00fc\u00fcnarliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki \u00f5lavarre kesktelge suunaga \u00f5lavarreluu pea keskele ning liikuv haar piki kodarluud suunaga kodarluu tikkelj\u00e4tkele. Patsiendil palutakse painutada k\u00fc\u00fcnarliiges maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 2A).<\/span><\/p>\n

Gravitatsioonigoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend kodarluu distaalsele osale postero-lateraalselt (joonis 2B).<\/span><\/p>\n

\"11-2\"<\/p>\n

Joonis 2. K\u00fc\u00fcnarliigese fleksioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/h5>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese ekstensioon<\/h4>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese normaalne ekstensioonliikuvus on 0\u00b0, kuigi ka kuni 10\u00b0 \u00fclesirutus, eriti naistel, on normaalne.<\/h6>\n

Aktiivne k\u00fc\u00fcnarliigese ekstensioonliikuvus on 0\u00b0, kuigi ka kuni 10\u00b0 \u00fclesirutus, eriti naistel<\/span>, on normaalne. K\u00fc\u00fcnarliigese \u00fclesirutus on normaalne kui see on bilateraalselt v\u00f5rdne ning puudub eelnev trauma. Normaalsel juhul takistab k\u00fc\u00fcnarliigese sirutuse j\u00e4tkamist k\u00fc\u00fcnarvarre- ja \u00f5lavarreluu kontakt k\u00fc\u00fcnarnuki \u00f5\u00f5nsuses.<\/span><\/p>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese sirutuse, aga ka \u00fclesirutuse m\u00f5\u00f5tmisel on patsient seliliasendis nii, et \u00fclaj\u00e4se on \u00f5lavarreluu distaalsest osast \u00fcle teraapialaua \u00e4\u00e4re. Lihtgoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt k\u00fc\u00fcnarliigese keskele ehk \u00f5lavarre- ja kodarluu p\u00f5ntade vahele, k\u00fc\u00fcnarliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki \u00f5lavarre kesktelge suunaga \u00f5lavarreluu pea keskele ning liikuv haar piki kodarluud suunaga kodarluu tikkelj\u00e4tkele. K\u00fc\u00fcnarliigese sirutuse nullasend kohandatakse goniomeetri nullasendiga. Patsiendil palutakse sirutada k\u00fc\u00fcnarliiges maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 3A).<\/span><\/p>\n

Gravitatsioonigoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend kodarluu distaalsele osale posterioorselt (joonis 3B). <\/span><\/p>\n

\"11-3\"<\/p>\n

Joonis 3. K\u00fc\u00fcnarliigese ekstensioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/h5>\n

M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ib suure kompressioonkoormuse v\u00f5i k\u00fc\u00fcnarliigese h\u00fcperekstensiooni t\u00f5ttu, n\u00e4iteks v\u00f5imlejatel v\u00f5i j\u00f5ut\u00f5stjatel, areneda k\u00fc\u00fcnarnuki \u00f5\u00f5nsuses \u00f5la- ja k\u00fc\u00fcnarvarreluu vaheline p\u00f6\u00f6rdliikumine, mis v\u00f5ib olla k\u00fc\u00fcnarliigese posterioorse dislokatsiooni (nihkumine, paigast \u00e4raminek, luksatsioon) p\u00f5hjuseks. K\u00fc\u00fcnarliigese sirutuspuudulikkus on liigesesisese patoloogia n\u00e4itaja. Tavaliselt tekib k\u00fc\u00fcnarliigese sirutuspuudulikkus enne kui areneb painutuspuudulikkus, sirutuspuudulikkus taastub kiiremini kui painutuspuudulikkus. Mittetaastunud k\u00fc\u00fcnarliigese painutus tekitab rohkem d\u00fcsfunktsioone kui mittetaastunud sirutus, sest painutusliigutus domineerib igap\u00e4evategevustes rohkem.\u00a0 <\/span><\/p>\n

K\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioon<\/h4>\n

K\u00fc\u00fcnarvarre normaalne supinatsioonliikuvus on 90\u00b0.<\/h6>\n

Aktiivne k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioonliikuvus <\/span>on 90\u00b0.<\/span><\/span> Lihtgoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel patsient istub, tema k\u00fc\u00fcnarliiges on painutatud 90\u00b0, k\u00fc\u00fcnarvars on neutraalasendis ning s\u00f5rmed painutatud rusikasse. Patsient hoiab k\u00e4es pliiatsit nii, et see on risti metakarpaaluudega ehk suunatud otse lakke. Terapeut asetab goniomeetri keskkoha kolmanda metakarpaalluu pea peale ning suunab m\u00f5lemad haarad paralleelselt pliiatsiga (joonis 4A). K\u00fc\u00fcnarvarre supinatsiooni korral teostab patsient liigutuse nii, et peopesa suundub \u00fcles. Goniomeetri n\u00e4idu lugemiseks asetab terapeut liikuva haara paralleelselt pliiatsiga, statsionaarne haar j\u00e4\u00e4b otse suunatuna lakke (joonis 4B). Terapeut peab j\u00e4lgima v\u00f5imalikku \u00f5laliigese adduktsioonliigutust, mida patsient teostab puuduliku k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsiooni kompenseerimiseks.<\/span><\/p>\n

\"11-4\"<\/p>\n

Joonis 4. K\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/h5>\n

K\u00fc\u00fcnarvarre pronatsioon<\/h4>\n

K\u00fc\u00fcnarvarre normaalne pronatsioonliikuvus on 80-90\u00b0.<\/h6>\n

Aktiivne k\u00fc\u00fcnarvarre pronatsioonliikuvus on 80-90\u00b0. Lihtgoniomeetriga k\u00fc\u00fcnarvarre pronatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel patsient istub, tema k\u00fc\u00fcnarliiges on painutatud 90\u00b0, k\u00fc\u00fcnarvars on neutraalasendis ning s\u00f5rmed painutatud rusikasse. Patsient hoiab k\u00e4es pliiatsit nii, et see on risti metakarpaaluudega ehk suunatud otse lakke. Terapeut asetab goniomeetri keskkoha kolmanda metakarpaalluu pea peale ning suunab m\u00f5lemad haarad paralleelselt pliiatsiga (joonis 4A). K\u00fc\u00fcnarvarre pronatsiooni korral teostab patsient liigutuse nii, et peopesa suundub alla. Goniomeetri n\u00e4idu lugemiseks asetab terapeut liikuva haara paralleelselt pliiatsiga, statsionaarne haar j\u00e4\u00e4b otse suunatuna lakke (joonis 5). Terapeut peab j\u00e4lgima v\u00f5imalikku \u00f5laliigese abduktsioonliigutust, mida patsient teostab puuduliku k\u00fc\u00fcnarvarre pronatsiooni kompenseerimiseks. Nii k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsiooni kui pronatsiooni korral toimub 75% ulatuses liigutus k\u00fc\u00fcnarvarre liigestes, 15% ulatuses toimub liigutus randmeliigeses.<\/span><\/p>\n

\"11-5\"<\/p>\n

Joonis 5. K\u00fc\u00fcnarvarre pronatsioon. L\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00fc\u00fcnarliigese aktiivse liikuvuse hindamise v\u00f5ib teostada nii patsiendi istumis- kui seliliasendis. Oluline on teada, et k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvust m\u00f5jutavad ka liigese v\u00e4lised struktuurid. N\u00e4iteks lateraalse epikond\u00fcliidi korral m\u00f5jutavad k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvust \u00fcletoonuses v\u00f5i l\u00fchenenud pikad randmeliigese sirutajalihased ning randmeliigese ja s\u00f5rmede asend. …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":676,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}