{"id":15,"date":"2024-04-04T05:48:55","date_gmt":"2024-04-04T02:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/19-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"19-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/19-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"1.9. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tSpetsiifiliste testidega saab tuvastada v\u00f5i v\u00e4listada patoloogia liigessidemes, k\u00f5\u00f5luses, liigeskapslis, meniskis, n\u00e4rvikoes, teatud juhtudel ka luukoes ning verevarustuses.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tP\u00e4rast anamneesi v\u00f5tmist, patsiendi vaatlust ning liigutuste hindamist v\u00f5ib sooritada spetsiifilised testid, mis t\u00e4psustavad nt liigese haigusliku seisundi v\u00f5i vigastuse olemasolu. Spetsiifilisi teste kasutatakse diagnoosi kliiniliseks t\u00e4psustamiseks. Neid teste nimetatakse ka provokatiivseteks, liigutuslikeks, palpatoorseteks v\u00f5i strukturaalseteks. Vaatamata sellele, et spetsiifilised testid v\u00f5ivad viidata positiivse tulemuse korral kindlale haigusele v\u00f5i seisundile, ei v\u00e4lista testid tingimata patoloogiat, kui test on negatiivne. Testi \u00f5nnestumine v\u00f5i usaldusv\u00e4\u00e4rsus s\u00f5ltub patsiendi v\u00f5imest l\u00f5dvestuda, tema valust, hirmust, v\u00e4ljendusoskusest, terapeudi kogemustest, aga ka m\u00f5\u00f5tmisvahendi kalibreerimisest.\n<\/p>\n<p>\n\tSpetsiifilisi teste v\u00f5ib teostada vahetult p\u00e4rast vigastust (kudede \u0161oki perioodil 5-10 minutit p\u00e4rast vigastust), narkoosi all v\u00f5i vigastuse\/h\u00e4ire kroonilises etapis. Mingil juhul ei tohiks spetsiifilist testi kasutada eraldatult v\u00f5i ainsana, sest korrektne on patsiendi s\u00fcsteemne hindamine \u00fclalkirjeldatud meetodite abil. Spetsiifiline test v\u00f5imaldab kinnitada eelneva diagnoosi, teostada diferentsiaaldiagnostikat, eristada \u00fcht struktuuri teisest, m\u00e4rgata k\u00f5rvalekaldeid ning m\u00f5testada keerukamaid s\u00fcmptomeid. Kuna mitmed, sama eesm\u00e4rki t\u00e4itvad spetsiifilised testid on sarnased, siis s\u00f5ltub testi valik nii terapeudi individuaalsetest kogemustest kui sellest, milline test on statistiliselt usaldusv\u00e4\u00e4rsem. Nii Lachmani test kui eesmine sahtlitest (joonis 4) hindavad p\u00f5lveliigese eesmise ristatisideme funktsionaalsust \u2012 Lachmani test on aga teaduskirjanduse alusel rohkem tundlik.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"610\" height=\"520\" class=\"alignnone wp-image-123\" style=\"width: 300px;height: 256px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis4-1b.png\" title=\"joonis4-1b.png\" alt=\"Joonis 4-1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis4-1b.png 610w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis4-1b-300x256.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 610px) 100vw, 610px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 4. Sahtlitest p\u00f5lveliigese eesmise ristatisideme funktsionaalsuse hindamiseks.<br>\n<\/h5>\n<p>\n\tOlulised terminid, mis hindavad testi usaldusv\u00e4\u00e4rsust on tundlikkus (ingl <em>sensitivity<\/em>), spetsiifilisus (ingl <em>specificity<\/em>) ja t\u00f5en\u00e4osusn\u00e4itaja (ingl <em>ratio<\/em>). T\u00e4helepanu peab p\u00f6\u00f6rama ka sellele, et liig palju spetsiifilisi teste \u00fchel protseduuril v\u00f5ib tekitada segadust ning raskendada diagnoosimist. Kuna spetsiifilised testid provotseerivad s\u00fcmptome, siis tuleb neid sooritada ettevaatlikult. Testimine on vastun\u00e4idustatud tugeva valu, akuutse v\u00f5i kiirguva seisundi, osteoporoosi, luuhaiguse, ebatavaliste s\u00fcmptomite, t\u00f5siste neuroloogiliste s\u00fcmptomite ja patsiendi hirmu korral, aga ka p\u00f5hihaiguse aktiivsel perioodil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Spetsiifiliste testidega saab tuvastada v\u00f5i v\u00e4listada patoloogia liigessidemes, k\u00f5\u00f5luses, liigeskapslis, meniskis, n\u00e4rvikoes, teatud juhtudel ka luukoes ning verevarustuses. P\u00e4rast anamneesi v\u00f5tmist, patsiendi vaatlust ning liigutuste hindamist v\u00f5ib sooritada spetsiifilised testid, mis t\u00e4psustavad nt liigese haigusliku seisundi v\u00f5i vigastuse olemasolu. Spetsiifilisi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":598,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}