{"id":14,"date":"2024-04-04T05:48:55","date_gmt":"2024-04-04T02:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/112-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"112-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/112-vaatlus\/","title":{"rendered":"11.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tK\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebuse hiiliva alguse kiirguvate valude korral, on oluline teostada lisaks k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna vaatlusele ka kaela- ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonna vaatlus.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Kui patsiendi anamneesis on k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebuse hiiliv<font color=\"#215990\">\u00a0<\/font>algus v\u00f5i esinevad kiirguva valu s\u00fcmptomid, siis on eriti oluline teostada lisaks bilateraalsele k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna vaatlusele ka patsiendi kaela- ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonna vaatlus. K\u00fc\u00fcnarliigese anatoomilises asendis hindab terapeut esmalt k\u00fc\u00fcnarliigese kandenurka. Normaalne kandenurga suurus on meestel 5-10\u00b0 ning naistel 10-15\u00b0. Kui kandenurk on suurem kui 15\u00b0, nimetatakse seisundit <i>cubitus valgus`<\/i>eks, kui kandenurk on v\u00e4iksem kui 5-10\u00b0, nimetatakse seisundit <i>cubitus varus`<\/i>eks. T\u00e4nu \u00f5lavarreluu kond\u00fc\u00fclide liigestumisele kodar- ja k\u00fc\u00fcnarvarreluuga, muutub kandenurk kui k\u00fc\u00fcnarliigeses teostatakse painutus- v\u00f5i sirutusliigutus. <i>Cubitus valgus<\/i> on suurim k\u00fc\u00fcnarliigese sirutusasendis, <i>cubitus varus<\/i> esineb k\u00fc\u00fcnarliigese t\u00e4ielikul painutusel. \u00d5lavarreluu distaalse osa murru v\u00f5i epif\u00fc\u00fcsi (naaberluudega liigestuva luu liigespinnapoolne otsosa) vigastusega kaasneb sageli <i>cubitus varus<\/i> deformatsioon.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fc\u00fcnarnuki bursiidist tingitud turse (tuntud ka kui \u00f5pilase k\u00fc\u00fcnarliiges) on rohkem eraldatud ning n\u00e4ib kui \u201ehanemuna\u201c k\u00fc\u00fcnarnukil. Turse korral peab k\u00fc\u00fcnarliigese hoidma ligikaudu 70\u00b0 painutus- ehk puhkeasendis, sest puhkeasendis on liigesruumi k\u00f5ige enam.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna anterioorsel ja posterioorsel vaatlusel peab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama nii luulistele kui pehmekoe kontuuridele. N\u00e4iteks viske- ja heitealade sportlastel on lihase ja luu h\u00fcpertroofia t\u00f5ttu domineeriv k\u00fc\u00fcnarvars suurem. Normaalne k\u00fc\u00fcnarliigese funktsionaalne asend on sama, mis k\u00fc\u00fcnarliigese neutraalasend v\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral lisaks ka k\u00fc\u00fcnarvarrest proneeritud. Kirjeldatud asend on oluline n\u00e4iteks kirjutamisega seotud liigutustegevusel. Kui k\u00fc\u00fcnarliigese neutraalasendile lisandub \u00f5laliigese fleksioon ning k\u00fc\u00fcnarliigese painutus kuni 120\u00b0, on v\u00f5imalik toit suu juurde viia. Ka siis kui k\u00fc\u00fcnarliigese funktsionaalsele asendile lisandub k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioon ning v\u00e4heneb \u00f5laliigese fleksioonulatus, on v\u00f5imalik k\u00e4si suurde viia.\u00a0 <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebuse hiiliva alguse kiirguvate valude korral, on oluline teostada lisaks k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna vaatlusele ka kaela- ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonna vaatlus. Kui patsiendi anamneesis on k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebuse hiiliv\u00a0algus v\u00f5i esinevad kiirguva valu s\u00fcmptomid, siis on eriti oluline teostada lisaks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":599,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/599"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}