{"id":12,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/111-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"111-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/111-anamnees\/","title":{"rendered":"11.1 Anamnees"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tLateraalne epikond\u00fcliit ehk tennisisti k\u00fc\u00fcnarliiges esineb sageli 35-aastastel ja vanematel inimestel seoses ametialase tegevuse v\u00f5i hobitegevusega seotud liigutuste suure koormusega.<br>\n<\/h6>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamneesiga t\u00e4psustatakse tema vanus, amet, domineeriv \u00fclaj\u00e4se ning hobitegevused. <\/span><span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"et\" style=\"color:black\">Lateraalne epikond\u00fcliit ehk tennisisti k\u00fc\u00fcnarliiges esineb sageli 35-aastastel ja vanematel inimestel seoses ametialase tegevuse v\u00f5i hobitegevusega seotud liigutuste suure koormusega.<\/span><\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\"> Lateraalset epikond\u00fcliiti p\u00f5hjustavad korduvad randmeliigese sirutus- ja painutusliigutused, aga ka randmeliigese stabiliseerimiseks vajalik v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral randmeliigesest sirutatud\u00a0 asend. Laste k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebuse korral v\u00f5ib funktsionaalsel hindamisel tuvastatava k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioonpiiratuse korral kahtlustada k\u00fc\u00fcnarvarreluu dislokatsiooni. Vanusevahemik 15-20 eluaastat on tavap\u00e4rane, et diagnoosida <i>osteochondritis dissecans <\/i>(kasvueas esinev liigesk\u00f5hrealuse luu aseptiline nekroos, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib irduda k\u00f5hrega seotud luuosakesi).<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna vigastuse korral tuleb selgitada vigastuse tekkemehhanism. <strong>Kas kukkumine toimus v\u00e4ljasirutatud \u00fclaj\u00e4semele v\u00f5i k\u00fc\u00fcnarnukile? Kas igap\u00e4evategevustes esineb korduvaid, k\u00fc\u00fcnarliigest koormavaid liigutusi? Kas l\u00e4hiajal on olnud tegevusi, mis on patsiendi jaoks ebatavaline? Kas patsient on tundnud nt viskeliigutusel v\u00f5i igap\u00e4evategevusel k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas pl\u00f5ksatust? <\/strong>Kui pl\u00f5ksatusele j\u00e4rgnes valu ning turse k\u00fc\u00fcnarliigese mediaalsel pinnal, v\u00f5ib see viidata ulnaarse kollateraalsideme vigastusele.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Kui kaua on probleem k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas esinenud? Kas seisund on ajaga \u00e4genenud, leevenenud? Kus on valu? Kas esineb kiirguv valu, kas valu on p\u00fcsiv, kas valu esineb \u00f6\u00f6sel? <\/strong>Valu k\u00fc\u00fcnarvarreluu lateraalse epikond\u00fcli piirkonnas viitab lateraalsele epikod\u00fcliidile. S\u00f5ltuvalt patsiendi vanusest, kaebuse ajalisest kestusest ning valu kiirguvast iseloomust, v\u00f5ib teostada spetsiaalsed testid l\u00fclisamba kaelaosa hindamiseks. Kui esineb \u00fclaj\u00e4seme tundlikkush\u00e4iret (paresteesiat), tuleb kontrollida \u00fclaj\u00e4semega seotud dermatoome v\u00f5i sooritada perifeersete n\u00e4rvide seisundi hindamiseks spetsiaalsed testid (nt \u00fclaj\u00e4seme pingetestid). Kui patsient kurdab valusid mitmes liigeses, tuleb t\u00e4psustada reumatoidartriidi v\u00f5i osteoartroosi diagnoos.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Millised tegevused s\u00fcvendavad, millised leevendavad valu? Kas t\u00f5mbamine (traktsioon), v\u00e4\u00e4namine v\u00f5i t\u00f5ukamine (kompressioon) m\u00f5jutavad valu? <\/strong>N\u00e4iteks v\u00f5ivad k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kudedele survet avaldada kirjutamine, v\u00f5tme keeramine, ukse avamine, triikimine, haaramine, esemete t\u00f5stmine, esemete kandmine v\u00f5i\u00a0 k\u00fc\u00fcnarvarrele toetamine. Milline asend leevendab k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna valu? Sageli hoiavad patsiendid kaebuse \u00e4gedas etapis \u00fclaj\u00e4set puhkeasendis. Kas esineb k\u00fc\u00fcnarliigese deformatsioon, hematoomi v\u00f5i lihasspasmi \u00f5lavarre, k\u00fc\u00fcnarvarre piirkonnas?<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Millised liigutused on piiratud? <\/strong>Kui piiratud on k\u00fc\u00fcnarliigese painutus ja sirutus, on patoloogiast haaratud nii ulnahumeraal kui radiohumeraal liiges. Kui supinatsioon v\u00f5i pronatsioon on piiratud, v\u00f5ib patoloogia esineda \u00fches viiest liigesest: radiohumeraalliiges, \u00fclemine radioulnaarliiges, keskmine radioulnaarliiges, alumine radioulnaarliiges v\u00f5i ulnameniskokarpaalliiges randme piirkonnas.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lateraalne epikond\u00fcliit ehk tennisisti k\u00fc\u00fcnarliiges esineb sageli 35-aastastel ja vanematel inimestel seoses ametialase tegevuse v\u00f5i hobitegevusega seotud liigutuste suure koormusega. K\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamneesiga t\u00e4psustatakse tema vanus, amet, domineeriv \u00fclaj\u00e4se ning hobitegevused. Lateraalne epikond\u00fcliit ehk tennisisti k\u00fc\u00fcnarliiges esineb sageli &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":601,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}