{"id":11,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/17-isomeetrilised-testid-vastupanuga\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"17-isomeetrilised-testid-vastupanuga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/17-isomeetrilised-testid-vastupanuga\/","title":{"rendered":"1.7. Isomeetrilised testid vastupanuga"},"content":{"rendered":"
\n\tIsomeetrilised testid vastupanuga v\u00f5imaldavad tuvastada lihasj\u00f5u languse, n\u00e4rvi-lihase innervatsioonih\u00e4ire ning valu liigutusega seotud lihases v\u00f5i k\u00f5\u00f5luses.\u00a0\n<\/h6>

Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on hinnatav j\u00e4se vastavas liigeses puhkeasendis.
\n\n<\/p>

\n\tLiigesfunktsiooni hindamiseks teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga viimasena. Enne testi sooritamist peab terapeut veenduma, et muud terviseriskid (nt s\u00fcdamepuudulikkus, v\u00e4ga k\u00f5rge verer\u00f5hk, tugi-liikumisaparaadi erinevate struktuuride \u00e4ge p\u00f5letikuline seisund, luumurd) ei oleks takistuseks testi sooritamisel. Testi eesm\u00e4rk ning testi sooritamise p\u00f5him\u00f5tted tuleb selgitada patsiendile. Isomeetrilist lihasj\u00f5udu saab manuaalselt hinnata k\u00f5ikides lihasgruppides. Vastupanuga sooritatud isomeetriliste testide ajal aktiveerib patsient j\u00f5uliselt ning staatiliselt (isomeetriliselt) lihase, mille funktsioonisuunal avaldab terapeut liigutuslikku vastupanu ilma, et liigutus toimuks liigeses. Isomeetrilised testid vastupanuga v\u00f5imaldavad tuvastada lihase kontraktiilsete kudede, sealjuures n\u00e4rvi-lihas innervatsiooni d\u00fcsfunktsiooni. Kui patoloogia esineb lihases, selle k\u00f5\u00f5luses v\u00f5i luupiirkonnas, millele k\u00f5\u00f5lus kinnitub, siis demonstreerib patsient testi ajal valu ja funktsionaalset n\u00f5rkust. Valu suurus ning n\u00f5rkus on seotud vigastusastme ning patsiendi valu taluvusega. Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on patsiendi liiges neutraal- v\u00f5i puhkeasendis nii, et minimaalne surve avalduks lihaskoele (tabel 4).\n<\/p>\n

\n\tTabel 4. Liigeste puhkeasendid isomeetriliste testide ajal.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\t<\/colgroup>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tLiiges<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAsend<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tFassettliiges (l\u00fclisammas)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tL\u00fclisamba painutuse ja sirutuse keskel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tL\u00f5ualiiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSuu avatud v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tGlenohumeraalliiges (\u00f5laliiges)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t55\u00ba abduktsioon, 30\u00ba horistontaal-adduktsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAkromiklavikulaarliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5lavars kehat\u00fcve k\u00f5rval normaalses f\u00fcsioloogilises asendis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSternoklavikulaarliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5lavars kehat\u00fcve k\u00f5rval normaalses f\u00fcsioloogilises asendis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tK\u00fc\u00fcnarliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t70\u00ba fleksioon, 35\u00ba supinatsioon (joonis 2)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNeutraalasend ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ulnaardeviatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMCP liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral painutatud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tIP liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral painutatud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPuusaliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t30\u00ba fleksioon, 30\u00ba abduktsioon, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lisrotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5lveliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t25\u00ba fleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tH\u00fcppeliiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t10\u00ba plantaarfleksioon, inversiooni ja eversiooni keskel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMTP liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNeutraalasend\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVarvaste IP liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral fleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u201c\u00c4ra lase ennast liigutada\u201d \u00fctleb terapeut patsiendile enne, kui avaldab vastupanu patsiendi lihase isomeetrilise j\u00f5u hindamiseks.
\n<\/h6>\n

\n\tEt tagada lihase isomeetriline kontraktsioon ning hoida patsiendi liigutus testi ajal minimaalsena, \u00fctleb terapeut patsiendile \u201e\u00e4ra lase ennast liigutada\u201c. Testi sooritamise keskmine aeg on 5 sekundit. Et sooritada isomeetriline test vastupanuga, peab lihasj\u00f5ud vastama astmetele 3-5 (tabel 5). Kui lihasj\u00f5ud on v\u00e4iksem kui aste 3, siis rakendatakse lihaste testimise juhendites soovitatavaid muid meetodeid. Kui terapeudil on raske eristada lihasj\u00f5u astet 4, astmest 5, v\u00f5ib testi ajal rakendada ekstsentrilist pidurdusmeetodit, mis v\u00f5imaldab hinnata maksimaalset isomeetrilist j\u00f5udu. Nimetatud meetodi korral algab lihasj\u00f5u hindamine isomeetrilise kontraktsiooniga, kuid testi k\u00e4igus avaldab terapeut piisavat, liigutuslikku j\u00f5udu, kutsudes esile patsiendi lihase ekstsentrilise kontraktsiooni.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. K\u00fc\u00fcnarliigese asend isomeetrilise vastupanutesti ajal.
\n<\/h5>\n
\n\t
Tabel 5. Lihasj\u00f5u hindamise skaala.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\t<\/colgroup>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tAste<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4\u00e4rtus<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLiigutusaste<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t5+\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNormaalne (100%)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4ielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes maksimaalse vastupanuga\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t4\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tHea (75%)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4ielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes m\u00f5\u00f5duka vastupanuga\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t3+\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRahuldav +\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4ielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes minimaalse vastupanuga\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t3\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRahuldav (50%)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4ielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t3\u2012\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRahuldav \u2012\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tM\u00f5ningane, kuid mitte t\u00e4ielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t2+\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPuudulik +\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAlgatab liikumise gravitatsiooni suhtes\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t2\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPuudulik (25%)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4ielik liikuvusulatus kui gravitatsioon on elimineeritud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t2\u2012\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPuudulik \u2012\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAlgatab liikumise kui gravitatsioon on elimineeritud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t1\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMinimaalne\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tOn t\u00f5endeid v\u00e4hesest lihaskontraktsioonist, kuid mitte liigese liikumist\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNull\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLihaskontraktsioon ei ole palpeeritav\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tKui terapeut tuvastab passiivsete liigutuste hindamise ajal piiratud v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4rase liigesliikuvuse, siis tasub kaaluda isomeetrilise vastupanuga testi sooritamist liigese erinevas algasendis. See v\u00f5imaldab m\u00f5ista, kas lihasn\u00f5rkus on tingitud vaid j\u00f5udefitsiidist (asendin\u00f5rkus) v\u00f5i m\u00f5jutab j\u00f5un\u00e4itajat ka lihase pikkus (venitusn\u00f5rkus). Pseudoisomeetriline kontraktsioon on seotud kahte liigest \u00fcletavate lihastega, kus lihas t\u00f6\u00f6tab kontsentriliselt \u00fche liigese piirkonnas ning ekstsentriliselt teise liigese piirkonnas. Kahte liigest \u00fcletavad lihased (hamstringlihas, m biceps brachii, m gastrocnemius) on enim vigastusele vastuv\u00f5tlikud, sest nad aktiveerivad sama liigutuse ajal kahte liigest.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tEt hinnata patsienti kui tervikut on oluline teada, et lihasgrupid jaotatakse lisaks teistele klassifikatsioonidele ka posturaalseteks ehk toonilisteks ning faasilisteks (tabel 6). Toonilised lihased vastutavad sirge r\u00fchi eest, kuid r\u00fchih\u00e4irete korral tekib vastavate lihaste \u00fcletoonus, ka kontraktuur, kuid mitte atroofia. Faasilistel lihastel on tendents n\u00f5rgeneda.\n<\/p>\n

\n\t
Tabel 6. Lihasgruppide funktsionaalne jaotus.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\t<\/colgroup>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00dcletoonuses ehk posturaalsed\/toonilised lihased<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tN\u00f5rgad ehk faasilised lihased<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm gastrocnemius, m soleus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm peroneus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm tibialis posterior\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm tibialis anterior\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\thamstringlihased\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm vastus medialis ja m vastus lateralis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm rectus femoris\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm gluteus maximus, medius, minimus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm iliopsoas\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm rectus abdominis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm tensor fasciae latae\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm externus obliquus abdominis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm piriformis\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm erector spinae (spetsiifiliselt lumbaal-, torakolumbaal- ning kaelaosa)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm quadratus lumborum\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars ascendens\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis major\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tl\u00fchikesed kaela painutajalihased\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclaj\u00e4seme sirutajalihased\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm levator scapulae\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm sternocleidomastoideus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm scalenus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclaj\u00e4seme painutajalihased\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tLihasj\u00f5u languse p\u00f5hjused: k\u00f5rge lihastoonus, perifeerse n\u00e4rvi kahjustus, n\u00e4rvijuure patoloogia, \u00fclemise motoneuroni kahjustus, k\u00f5\u00f5luse patoloogia, reflekside inhibeerumine, valu, luu- v\u00f5i pehmekoe avulsioon, vaimse tervise h\u00e4ire.
\n<\/h6>\n

\n\tKokkuv\u00f5tvalt peab terapeut hindama vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal, kas lihaskontraktsioon p\u00f5hjustab valu, valu olemasolul selle intensiivsust ja kvaliteeti, lihaskontraktsiooni j\u00f5udu ning selgitama kontraktsiooni t\u00fc\u00fcbi (kontsentriline, isomeetriline ekstsentriline, ekontsentriline), mis p\u00f5hjustab probleemi. Lihasn\u00f5rkuse p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla lihaspinge (\u00fcletoonus), p\u00e4rsitud\/inhibeeritud valu\/refleksid, perifeerse n\u00e4rvi kahjustus, n\u00e4rvijuure kahjustus (m\u00fcotoom), \u00fclemise motoneuroni kahjustus (isegi kui lihases on k\u00f5rges toonuses) k\u00f5\u00f5luse patoloogia (tendinopaatia), avulsioon (lahtirebimine), vaimse tervise h\u00e4ire.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Isomeetrilised testid vastupanuga v\u00f5imaldavad tuvastada lihasj\u00f5u languse, n\u00e4rvi-lihase innervatsioonih\u00e4ire ning valu liigutusega seotud lihases v\u00f5i k\u00f5\u00f5luses.\u00a0 Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on hinnatav j\u00e4se vastavas liigeses puhkeasendis. Liigesfunktsiooni hindamiseks teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga viimasena. Enne testi sooritamist peab terapeut veenduma, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":602,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/602"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}