{"id":108,"date":"2024-04-04T05:49:04","date_gmt":"2024-04-04T02:49:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/107-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"107-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/107-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"10.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"

\n\tSpetsiifilised testid \u00f5laliigese piirkonna hindamiseks teostatakse selleks, et kinnitada eelnev leid v\u00f5i panna esialgne diagnoos. S\u00f5ltuvalt patsiendi anamneesist, on teatud testide sooritamine vajalik, teisi teste v\u00f5ib teostada patoloogia kinnitamiseks v\u00f5i v\u00e4listamiseks. Nii nagu k\u00f5igi passiivsete testide puhul, on patoloogia korral tulemus t\u00f5en\u00e4oliselt positiivne, kui patsiendi lihased on l\u00f5dvestunud ning ta on toetatud testiasendis.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 7. Peamised \u00f5laliigese piirkonna spetsiifilised testid.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tEesmine ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKoormuse ja nihke test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tCrank<\/span><\/span><\/span><\/i> apprehension test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tTagumine ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKoormuse ja nihke test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTagumine apprehension test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNorwood<\/span><\/span><\/span><\/i> test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMitmesuunaline ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSulcus sign<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tFeagan`<\/span><\/span><\/span><\/i>i test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPitsumise ehk impingement<\/i> testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNeer <\/span><\/span><\/span><\/i>pitsumise test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tHawkins-Kennedy<\/span><\/span><\/span><\/i> pitsumise test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTagumis-sisemine pitsumise test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLiiges\u00f5\u00f5nsuse serva vigastuse testid (labral lesions<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tClunk<\/span><\/span><\/span><\/i> test (Bankart<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tEesmine libisemise test (Bankart<\/i> SLAP)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tO`Brien<\/span><\/span><\/span><\/i> aktiivne kompressioontest (SLAP)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5lavarre kakspealihase pingetest (SLAP)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAbaluu stabiilsuse testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAbaluu lateraalne libisemise test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tK\u00e4tek\u00f5verdused seinal\/p\u00f5randal<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAbaluu retraktsioonitest<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLihase ja k\u00f5\u00f5luspatoloogia hindamise testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5lavarre kakspealihase patoloogia hindamine: Speed <\/i>ja\u00a0 Yergason<\/i> testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tHarja\u00fclise lihase patoloogia hindamine: Empty can test<\/i><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAbaluualuse lihase patoloogia hindamine: Lift-off test<\/i><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAbaluualuse lihase patoloogia hindamine \u00f5laliigese siserotatsiooni alusel ning harjaaluse lihase hindamine \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni alusel Lag<\/i> ja \u201espring back<\/i>\u201c testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTrapetslihase n\u00f5rkuse hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tEesmise saaglihase n\u00f5rkuse hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSuure ja v\u00e4ikese rinnalihase \u00fcletoonuse hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNeuroloogilised testid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00dclaj\u00e4seme pingetestid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRindkereava s\u00fcndroom<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRoos test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tKoormuse ja nihke test
\n<\/h4>\n

\n\tKoormuse ja nihke test hindab \u00f5laliigese mittetraumaatilist ebastabiilsust.
\n<\/h6>\n

\n\tKoormuse ja nihke test (Load and Shift test<\/i>) on m\u00f5eldud \u00f5laliigese mittetraumaatilise ebastabiilsuse hindamiseks. Patsient istub toolil ilma selga toetamata, tema k\u00e4ed toetuvad reitele. Et testitulemus oleks korrektne, peab patsient istuma sirutatud \u00fclakehaga, \u00f5laliigest \u00fcmbritsevad lihased peavad\u00a0<\/span>olema v\u00f5imalikult l\u00f5dvestatud. Patsiendi pea eesasendi, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme anterioorse asendi ning liigse l\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfoosi korral nihkub \u00f5lavarreluupea liiges\u00f5\u00f5nsuses anterioorsele nii, et \u00f5lanukialune ruum\u00a0 v\u00e4heneb.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTerapeut seisab v\u00f5i istub patsiendi taga, tema \u00fcks k\u00e4si stabiliseerib patsiendi rangluu ja abaluu, teise k\u00e4ega haarab terapeut patsiendi \u00f5lavarreluust nii, et p\u00f6ial on \u00f5lavarreluupeal posterioorselt ning s\u00f5rmed \u00f5lavarreluupeal anterioorselt. Palpeerides k\u00f5ikide s\u00f5rmedega \u00f5lavarreluupea, tuvastab terapeut \u00f5lavarreluupea asendi liiges\u00f5\u00f5nsuses (joonis 14). Kui terapeudi s\u00f5rmed vajuvad \u00f5lavarreluupea etteliikumisega liigespilu vahele, kuid p\u00f6ial ei vaju, siis asetseb \u00f5lavarreluu liiges\u00f5\u00f5nsuses anterioorselt, mis on abaluude m\u00f5\u00f5duka protraktsiooni korral normaalne. Patsiendi \u00f5laliigese anterioorse v\u00f5i posterioorse ebastabiilsuse korral v\u00f5ib terapeudi s\u00f5rmede asetus tekitada valu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tEt tagada \u00f5lavarreluupea tsentraalne asend, l\u00fckatakse \u00f5lavarreluupea valdavalt posterioorsele, kuid v\u00f5ib esineda ka vajadus l\u00fckata anterioorsele. Kirjeldatud \u00f5lavarreluupea tsentraalse asendi leidmine t\u00e4histab testis \u201ekoormuse\u201c osa. \u00d5lavarrelupea tsentraalse asendi tuvastamise j\u00e4rgselt nihutab terapeut patsiendi \u00f5lavarreluupea anterioorsele (anterioorne ebastabiilsus) ja posterioorsele (posterioorne ebastabiilsus), t\u00e4heldades nihkumise ulatuse v\u00f5i kudede l\u00f5ppliikuvuse. Kirjeldatud \u00f5lavarreluupea nihutamine t\u00e4histab testis \u201enihke\u201c osa.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTestitulemus on vale-negatiivne kui \u00f5lavarreluupea ei asetse tsentraalselt ning posterioorsele nihkumine on suurem kui anterioorsele. Vajalik on v\u00f5rdlus kontralateraalse \u00f5laliigesega, t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka s\u00fcmptomite esinemisele. \u00d5lavarreluupea nihkumine v\u00e4hem kui 25% \u00f5lavarreluupea diameetrist on normaalne. Kuni 50% nihkumist koos \u00f5lavarreluupea libisemisega \u00fcle liiges\u00f5\u00f5nuse serva ning asendi spontaanse taastumisega, klassifitseerub \u00f5laliigese I astme ebastabiilsuseks. II astme ebastabiilsus esineb kui \u00f5lavarreluupea nihkub rohkem kui 50%, \u00fcletab liiges\u00f5\u00f5nsuse serva, kuid asend taastub spontaanselt. H\u00fcpermobiilse \u00f5laliigese nihkumine on v\u00f5imalik II astme alusel k\u00f5ikides liigutussuundades. III astme ebastabiilsuse korral \u00fcletab \u00f5lavarreluupea liiges\u00f5\u00f5nsuse serva ning \u00f5lavarreluupea algasend ei taastu spontaanselt.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 14. Koormuse ja nihke test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tTagumine apprehension test
\n<\/h4>\n

\n\tTagumine apprehension test hindab \u00f5laliigese tagumist ebastabiilsust aga ka \u00f5lavarreluupea dislokatsiooni.
\n<\/h6>\n

\n\tTagumine apprehension test (Posterior Apprehension Test<\/i>) hindab \u00f5laliigese tagumist ebastabiilsust aga ka \u00f5lavarreluupea dislokatsiooni.\u00a0 Terapeut sooritab patsiendi \u00f5laliigese\u00a0 fleksiooni kuni 90\u00b0 (joonis 15A). Istumisasendi korral\u00a0<\/span>stabiliseerib terapeut oma teise k\u00e4ega patsiendi abaluu (joonis 15B). Terapeut avaldab patsiendi \u00f5lavarreluule pikiteljelist survet, surudes tema k\u00fc\u00fcnarnukile. Pikiteljelist survet avaldades, teostab terapeut patsiendi \u00f5laliigese horisontaaladduktsiooni ja siserotatsiooni. Test on positiivne kui patsiendil on hirm testi sooritamise ees, ta reageerib testile valugrimassiga, patsient takistab testliigutuse j\u00e4tkamist v\u00f5i v\u00f5imenduvad s\u00fcmptomid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTesti peab sooritama ka \u00f5laliiges 90\u00b0 abduktsioonis. Terapeut palpeerib \u00fche k\u00e4ega patsiendi \u00f5lavarreluupea, samal ajal l\u00fckkab teine k\u00e4si \u00f5lavarreluud posterioorsele. Nihkumine kuni 50% \u00f5lavarreluupea diameetrist v\u00f5i v\u00e4hem on normaalne, \u00fcle 50% nihkumine viitab \u00f5laliigese posterioorsele ebastabiilsusele. \u00d5lavarreluupea nihkumisel \u00fcle liiges\u00f5\u00f5nsuse serva v\u00f5ib kuulda liigespl\u00f5ksatust.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 15. <\/span>Tagumine apprehension test. A \u2013 patsient seliliasendis; B \u2013 patsient istub.<\/span><\/span><\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tNeer pitsumise test
\n<\/h4>\n

\n\tNeer pitsumise test v\u00f5imaldab tuvastada harja\u00fclise\u00a0 lihase v\u00f5i \u00f5lavarre kakspealihase \u00fclekoormusvigastuse.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient istub, terapeut teostab passiivselt patsiendi \u00f5laliigese maksimaalse fleksiooni ning\u00a0<\/span>siserotatsiooni (joonis 16). Passiivselt t\u00f5stetud \u00fclaj\u00e4se surub \u00f5lavarreluu suure k\u00f6pruse \u00f5lanuki eesmis-alumise serva vastu. Kui patsient reageerib liigutusele valuga, on test positiivne. Test viitab harja\u00fclise lihase, aga ka \u00f5lavarre kakspealihase k\u00f5\u00f5luse \u00fclekoormusvigastusele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 16. Neer<\/i> pitsumise test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tHawkins-kennedy pitsumise test
\n<\/h4>\n

\n\tHawkins-Kennedy pitsumise testi v\u00f5ib teostada positiivse Neer pitsumise testi kinnitamiseks.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient seisab, terapeut teostab passiivselt patsiendi \u00f5laliigese fleksiooni<\/span>\u00a090\u00b0 ning j\u00f5uliselt siserotatsiooni (joonis 17). Liigutus surub harja\u00fclise lihase k\u00f5\u00f5luse vastu coracoacromiaal<\/i>ligamendi eesmist pinda ja kaarnaj\u00e4tket. Valu testi ajal viitab harja\u00fclise lihase k\u00f5\u00f5luse tendinopaatiale. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 17. Hawkins-Kennedy<\/i> pitsumise test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese \u00f5\u00f5nsuse serva rebendi hindamine
\n<\/h4>\n

\n\tT\u00fc\u00fcpilised liiges\u00f5\u00f5nsuse serva vigastused on Bankart ja SLAP vigastus.
\n<\/h6>\n

\n\t\u00d5laliigese \u00f5\u00f5nsuse serva (labrumi<\/i>) rebendeid esineb viskealade sportlastel. Labrumil<\/i> on oluline osa \u00f5laliigese stabiliseerimisel. Kuna noortel on labrumi<\/i> t\u00f5mbetugevus v\u00e4iksem kui liigeskapsli t\u00f5mbetugevus, siis on \u00f5laliigesele m\u00f5juvate anterioorsete j\u00f5udude t\u00f5ttu labrumi<\/i> vigastuse risk suurem<\/span>. Labrumi<\/i> vigastus v\u00f5ib olla nii Bankart vigastus, mille korral esineb rebend labrumi<\/i> eesmis-alumises osas, kui SLAP vigastus (superior labrum<\/i>, anterior-posterior<\/i>), mille korral esineb labrumi<\/i> \u00fclemise, eesmis-tagumise osa vigastus. Nimetatud vigastuste korral on tavaline ebastabiilsuse ringkontseptsioon, kus liigese vigastus \u00fches piirkonnas tekitab vigastuse teises piirkonnas. Bankarti vigastus ehk traumaatiline anterioorne \u00f5laliigese luksatsioon tekitab \u00f5laliigese anterioorse ebastabiilsuse. Vigastus tekib sageli viskekiiruse v\u00e4hendamise\u00a0 aga ka \u00f5lavarre kakspealihasele koormavalt m\u00f5juva traktsioonsuunalise venituse hetkel. Kui vigastus m\u00f5jutab ka \u00f5lavarre kakspealihast, siis on t\u00f5en\u00e4oline \u00f5laliigese ja \u00fclemise glenohumeraalligamendi ebastabiilsus. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tClunk test
\n<\/h4>\n
\n\tClunk test hindab \u00f5laliigese \u00f5\u00f5nsuse serva v\u00f5imalikku rebendit.
\n<\/h6>\n

\n\tClunk test hindab \u00f5laliigese \u00f5\u00f5nsuse serva v\u00f5imalikku vigastust. Patsient on seliliasendis<\/span>. Terapeut asetab rusikas k\u00e4e patsiendi \u00f5lavarreluupea alla posterioorselt, teise k\u00e4ega fikseerib patsiendi \u00fclaj\u00e4seme k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas. Terapeut sooritab patsiendi \u00f5laliigeses t\u00e4ieliku abduktsiooni, viies patsiendi k\u00e4e pea kohale. \u00d5lavarreluupea all oleva k\u00e4ega l\u00fckkab terapeut patsiendi \u00f5lavarreluu anterioorsele, samal ajal teostab teine k\u00e4si \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni. Testi ajal kuuldav pl\u00f5ksatus viitab liiges\u00f5\u00f5nsuse serva rebendile. Kui patsiendil esineb ka \u00f5laliigese eesmine ebastabiilsus, siis v\u00f5ib tal testi sooritamise ees olla hirm.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 18. Clunk<\/i> test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tAbaluu stabiilsuse hindamine
\n<\/h4>\n

\n\tEt \u00f5laliigest \u00fcmbritsevad lihased saaksid koordineeritult aktiveeruda, peavad abaluud \u00fcmbritsevad lihased tagama \u00f5laliigese liigutuste sooritamiseks stabiilse aluse. Abaluu stabiilsuse hindamisel (tabel 8) peab terapeut j\u00e4lgima nii abaluu liikumismustreid kui abaluu d\u00fcskineesiat.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 8. Abaluu ebastabiilsuse p\u00f5hjused.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00dclem\u00e4\u00e4rane abaluude protraktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPinges m pectoralis minor<\/i><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tN\u00f5rk\/pikenenud trapetslihase alumine osa<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tN\u00f5rk\/pikenenud m serratus anterior<\/i><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00dclem\u00e4\u00e4rane abaluude retraktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tN\u00f5rk trapetslihase \u00fclemine osa<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4henenud abaluude stabilisatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVarane\/\u00fclem\u00e4\u00e4rane protraktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tVarane\/\u00fclem\u00e4\u00e4rane abaluu lateraalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tVarane\/\u00fclem\u00e4\u00e4rane abaluu elevatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tPinges \u00f5laliigese v\u00e4lisrotaatorlihased<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTekitab sekundaarselt \u00f5laliigese pitsumiss\u00fcndroomi<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tK\u00e4tek\u00f5verdused seinal\/p\u00f5randal
\n<\/h4>\n

\n\tK\u00e4tek\u00f5verdused seinal v\u00f5i p\u00f5randal v\u00f5imaldavad hinnata abaluude stabiilsust.
\n<\/h6>\n

\n\tAbaluude stabiilsuse hindamiseks toetab patsient k\u00fc\u00fcnarliigestest sirutatud k\u00e4tega vastu seina nii, et\u00a0<\/span>labak\u00e4ed on teineteisest eemal \u00f5lgade laiuselt (joonis 19A). Patsiendil palutakse sooritada vastu seina k\u00e4tek\u00f5verdused 15-20 korda. Terapeut j\u00e4lgib patsiendi abaluude ning \u00fclakeha funktsionaalsust. Abaluid \u00fcmbritsevate lihaste n\u00f5rkus v\u00f5i abaluude eendumine ilmneb juba 5-10 k\u00f5verduse juures. Tugevatel ja noorematel patsientidel v\u00f5ivad abaluude d\u00fcsfunktsioonid ilmneda p\u00f5randal k\u00e4tek\u00f5verdusi tehes, sageli juba v\u00e4iksemate korduste juures (joonis 19B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNooremate ning kehaliselt aktiivsemate inimeste abaluude stabiilsuse hindamiseks on v\u00f5imalik teostada \u00fclaj\u00e4semete stabiilsuse test suletud kineetilises ahelas (joonis 19C), kus kaks t\u00e4hist, eraldatuna teineteisest 91 cm kaugusel, m\u00e4rgitakse p\u00f5randale. Patsient toetab \u00fclaj\u00e4semed kummalegi t\u00e4hisele. Terapeudi m\u00e4rguande peale \u201el\u00e4ks\u201c, viib patsient \u00fche labak\u00e4e teise peale, naaseb algasendisse ning teostab teise k\u00e4ega sama. Tegevust korratakse 15 sekundit. Terapeut loendab vastask\u00e4e puudutuste arvu etten\u00e4htud aja jooksul. Testi sooritatakse kolm korda ning arvesse v\u00f5etakse tulemuste keskmine. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 19. K\u00e4tek\u00f5verdused. A \u2013 seinal; B \u2013 p\u00f5randal; C \u2013 vastask\u00e4e puudutamisega.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tHarja\u00fclise lihase test
\n<\/h4>\n

\n\tHarja\u00fclise lihase test v\u00f5imaldab tuvastada harja\u00fclise lihase v\u00f5i selle k\u00f5\u00f5luse rebendi, aga ka subskapulaarn\u00e4rvi neuropaatia.
\n<\/h6>\n

\n\tPositiivne harja\u00fclise lihase test viitab harja\u00fclise lihase v\u00f5i selle k\u00f5\u00f5luse rebendile, aga ka subskapulaarn\u00e4rvi neuropaatiale. Harja\u00fclise lihase testi (Empty <\/i>can test) ajal patsient seisab, tema<\/span>\u00a0\u00f5laliigesed on abdutseeritud 90\u00b0 ning neutraalasendis (ei ole roteeritud). Terapeut avaldab bilateraalselt vastupanu \u00f5laliigeste abduktsioonsuunal. Seej\u00e4rel teostab patsient \u00f5laliigestest siserotatsiooni ning toob \u00fclaj\u00e4semed horisontaaltasandil ette kuni 30\u00b0 abaluu tasandini nii, et p\u00f6idlad on suunatud p\u00f5randale (joonis 20). Taas avaldab terapeut vastupanu patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre piirkonnas \u00f5laliigese abduktsioonsuunal. Valu v\u00f5i lihasn\u00f5rkus viitab positiivsele testi tulemusele.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 20. Harja\u00fclise lihase test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tRoos test
\n<\/h4>\n

\n\tRoos test v\u00f5imaldab tuvastada rindkereava s\u00fcndroomi.
\n<\/h6>\n

\n\tRoos Test, tuntud ka kui \u00f5laliigese abduktsioon ja v\u00e4lisrotatsioontest (abduction and external rotation<\/i>-AER test), \u201ek\u00e4ed \u00fcleval\u201c test, aga ka t\u00f5stetud \u00fclaj\u00e4seme stress test (elevated arm stress test<\/i>-EAST), v\u00f5imaldab tuvastada rindkereava s\u00fcndroomi. Patsient seisab, tema \u00fclaj\u00e4semed on\u00a0<\/span>\u00f5laliigestest abdutseeritud 90\u00b0 ja v\u00e4lja roteeritud ning k\u00fc\u00fcnarliigestest painutatud 90\u00b0. \u00dclaj\u00e4semed on keha keskteljest v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral taga. Patsient painutab ja sirutab aeglaselt s\u00f5rmed kolme minuti jooksul. Kui patsient ei ole v\u00f5imeline s\u00e4ilitama testi algasendit, tunnetab isheemilist valu, k\u00e4te raskus- v\u00f5i n\u00f5rkustunnet v\u00f5i paresteesiat kolme minuti jooksul, siis viidab positiivne test haaratud \u00fclaj\u00e4seme kehapoole rindkereava s\u00fcndroomile.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 21. Roos test.<\/span>
\n<\/h5>\n
\n
\n
\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Spetsiifilised testid \u00f5laliigese piirkonna hindamiseks teostatakse selleks, et kinnitada eelnev leid v\u00f5i panna esialgne diagnoos. S\u00f5ltuvalt patsiendi anamneesist, on teatud testide sooritamine vajalik, teisi teste v\u00f5ib teostada patoloogia kinnitamiseks v\u00f5i v\u00e4listamiseks. Nii nagu k\u00f5igi passiivsete testide puhul, on patoloogia korral …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-108","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":505,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108\/revisions\/505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}