{"id":104,"date":"2024-04-04T05:49:03","date_gmt":"2024-04-04T02:49:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/103-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"103-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/103-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"10.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00d5laliigese liikuvuse hindamisel on oluline eristada skapulaarne liigutus glenohumeraalliigese liigutusest, sest sageli kompenseerib skapulaarne liigutus piiratud glenohumeraalliigutust ning tekitab skapulaarset kontrolli tagavate lihaste n\u00f5rkuse ja pikenemise. Oluline on teada lihaste paare, mis toimivad \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kompleksis tervikuna ning tagavad kogu \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonna lihaste j\u00f5u ja vastupidavuse. V\u00e4ga oluline on koormusega v\u00f5i kiiresti teostatud \u00f5laliigese liigutustel aktiveerida vastastoimelised lihased, et agonistlihased, mille t\u00f6\u00f6re\u017eiim on kontsentriline ja antagonistlihased, mille t\u00f6\u00f6re\u017eiim on ekstsentriline, toimiksid kontrollitult koost\u00f6\u00f6s (ingl coactivation, cocontraction<\/i>) ning v\u00f5imaldaksid sooritada sujuva liigutuse. Lisaks on oluline, et lihaste kokontraktsioon tagaks stabiilse liigeskontrolli. Tabelis 1 on toodud lihaspaarid, mis toimivad \u00f5laliigese erinevates funktsioonides.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 1. \u00d5laliigese funktsioonides toimivad lihaspaarid.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tLiigutus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAgonist\/stabiliseerija<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAntagonist\/stabiliseerija<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu protraktsioon (ette t\u00f5mbamine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis major et minor**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu retraktsioon (tahat\u00f5mbamine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis major\u00a0 et\u00a0 minor**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu elevatsioon (t\u00f5stmine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm levator scapulae**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars ascendens*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu depressioon (langetamine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars ascendens*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm levator scapulae**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu v\u00e4lisrotatsioon (abaluu alumise nurga \u00fcles p\u00f6\u00f6rdumine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens et ascendens<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm levator scapulae**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis minor**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu siserotatsioon (abaluu alumise nurga alla p\u00f6\u00f6rdumine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm levator scapulae**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis minor*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens ** et pars ascendens<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tabaluu stabilisatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars descendens**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm trapezius pars ascendens*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm rhomboideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm serratus anterior*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5laliigese abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm deltoideus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm supraspinatus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5laliigese siserotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm subscapularis**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis major**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm latissimus dorsi<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm deltoideus pars anterior<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm infraspinatus*<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm teres minor<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm deltoideus pars posterior<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5laiigese v\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm infraspinatus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm teres minor<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm deltoideus pars posterior<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tm subscapularis**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm pectoralis major**<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm latissimus dorsi<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tm deltoideus pars anterior<\/span><\/span><\/span><\/span><\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t*lihastel on eelsoodumus n\u00f5rkuseks; **lihastel on eelsoodumus \u00fcletoonuseks<\/span><\/span><\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 2. \u00d5laliigese keskmised, aktiivsed liikuvusulatused. <\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese fleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t160-180\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese ekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t50-60\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t170-180\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese adduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t50-75\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese v\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t80-90\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliigese siserotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t60-100\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tHorisontaaladduktsioon- abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t130\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tTsikumduktsioon (ingl\u00a0 circumducion<\/i>\u2013 koonusliikumine)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t200\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00d5laliigese fleksioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne fleksioonliikuvus on 160-180\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese fleksioonliikuvus on 160-180\u00b0. \u00d5laliiges on fleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel\u00a0<\/span>algasendis kui \u00fclaj\u00e4se on kehat\u00fcve k\u00f5rval (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSeismisasendis lihtgoniomeetriga \u00f5laliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht \u00f5lavarreluupeale, umbes 2,5 cm \u00f5lanukist lateraalsele, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse piki \u00f5lavarreluu kesktelge suunaga k\u00fc\u00fcnarliigesele. Patsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata k\u00fc\u00fcnarvars keskasendisse nii, et liigutuse ajal suundub p\u00f6ial ees \u00fcles ning teostada \u00f5laliigese fleksioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar paralleelselt kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese fleksioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes \u00f5lavarreluu keskel (joonis 2B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt \u00f5lavarreluule (joonis 2C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. \u00d5laliigese fleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese ekstensioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne ekstensioonliikuvus on 50-60\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese ekstensioonliikuvus on 50-60\u00b0. \u00d5laliiges on ekstensioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel\u00a0<\/span>algasendis kui \u00fclaj\u00e4se on kehat\u00fcve k\u00f5rval (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSeismisasendis lihtgoniomeetriga \u00f5laliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht \u00f5lavarreluupea keskele, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse piki \u00f5lavarreluu kesktelge suunaga lateraalsele epikond\u00fclile. Patsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata k\u00fc\u00fcnarvars keskasendisse nii, et liigutuse ajal suundub viies s\u00f5rm ees \u00fcles ning teostada \u00f5laliigese ekstensioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar paralleelselt kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese ekstensioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes \u00f5lavarreluu keskel (joonis 3B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt \u00f5lavarreluule (joonis 3C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 3. \u00d5laliigese ekstensioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese abduktsioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne abduktsioonliikuvus on 170-180\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese abduktsioonliikuvus on 170-180\u00b0. \u00d5laliiges on abduktsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel\u00a0<\/span>algasendis kui \u00fclaj\u00e4se on kehat\u00fcve k\u00f5rval (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSeismisasendis lihtgoniomeetriga \u00f5laliigese abduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt \u00f5lanuki alla, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse piki \u00f5lavarreluu kesktelge. Patsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata k\u00fc\u00fcnarvars supinatsioonasendisse nii, et liigutuse ajal suundub p\u00f6ial ees \u00fcles ning teostada \u00f5laliigese abduktsioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar paralleelselt kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese abduktsioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes \u00f5lavarreluu keskel (joonis 4A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese abduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt \u00f5lavarreluule (joonis 4B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 4. \u00d5laliigese abduktsioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese adduktsioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne adduktsioonliikuvus on 50-75\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese adduktsioonliikuvus on 50-75\u00b0. \u00d5laliiges on adduktsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel\u00a0<\/span>algasendis kui \u00fclaj\u00e4se on kehat\u00fcve k\u00f5rval (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSeismisasendis, patsiendi \u00fclakeha ettekallutatud, lihtgoniomeetriga \u00f5laliigese adduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht anterioorselt \u00f5lavarreluupea keskele, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse piki \u00f5lavarreluu kesktelge.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata k\u00fc\u00fcnarvars pronatsioonasendisse nii, et liigutuse ajal suundub p\u00f6ial ees \u00fcles ning teostada \u00f5laliigese adduktsioon kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar paralleelselt kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese adduktsioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes \u00f5lavarreluu keskel (joonis 5A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese adduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt \u00f5lavarreluule (joonis 5B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 5. \u00d5laliigese adduktsioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese v\u00e4lisrotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne v\u00e4lisrotatsioonliikuvus on 80-90\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsioonliikuvus on 80-90\u00b0. \u00d5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni saab m\u00f5\u00f5ta\u00a0<\/span>patsient selili- v\u00f5i k\u00f5huliasendis, aga ka istudes v\u00f5i seistes. Allj\u00e4rgnevalt kirjeldatakse \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmist patsiendi seliliasendis.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00d5laliiges on v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00f5laliigeses on 90\u00ba abduktsioonasend, k\u00fc\u00fcnarliigeses 90\u00ba fleksioonasend ning k\u00fc\u00fcnarvars on supinatsioonasendis (labak\u00e4e selg liigutussuunas) (joonis 6A). Goniomeetri keskkoht asetatakse k\u00fc\u00fcnarnukile, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse paralleelselt k\u00fc\u00fcnarvarreluu keskele suunaga k\u00fc\u00fcnarvarreluu tikkelj\u00e4tkele. Patsiendil palutakse teostada \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsioon nii, et k\u00fc\u00fcnarvars liigub teraapialaua suunas kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar risti kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes k\u00fc\u00fcnarvarreluu keskel (joonis 6B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt k\u00fc\u00fcnarvarreluule (joonis 6C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 6. \u00d5laliigese v\u00e4lisrotatsioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\t\u00d5laliigese siserotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese normaalne siserotatsioonliikuvus on 60-100\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne \u00f5laliigese siserotatsioonliikuvus on 60-100\u00b0. \u00d5laliigese siserotatsiooni saab m\u00f5\u00f5ta patsient selili- v\u00f5i k\u00f5huliasendis, aga ka istudes v\u00f5i seistes. Allj\u00e4rgnevalt kirjeldatakse \u00f5laliigese\u00a0<\/span>siserotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmist patsiendi seliliasendis.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00d5laliiges on siserotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00f5laliigeses on 90\u00ba abduktsioonasend, k\u00fc\u00fcnarliigeses 90\u00ba fleksioonasend ning k\u00fc\u00fcnarvars on keskasendis (peopesa liigutussuunas) (joonis 6A). Goniomeetri keskkoht asetatakse k\u00fc\u00fcnarnukile, goniomeetri statsionaarne ja liikuv haar asetatakse paralleelselt k\u00fc\u00fcnarvarreluu keskele suunaga k\u00fc\u00fcnarvarreluu tikkelj\u00e4tkele. Patsiendil palutakse teostada \u00f5laliigese siserotatsioon nii, et k\u00fc\u00fcnarvars liigub teraapialaua suunas kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b goniomeetri statsionaarne haar risti kehat\u00fcvega, liikuv haar liigub patsiendi aktiivse \u00f5laliigese siserotatsioonsoorituse ajal kaasa, asetsedes k\u00fc\u00fcnarvarreluu keskel (joonis 7A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga \u00f5laliigese siserotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend distaalselt k\u00fc\u00fcnarvarreluule (joonis 7B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 7. \u00d5laliigese siserotatsioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tValukaar
\n<\/h4>\n

\n\tValukaar v\u00e4ljendub \u00f5laliigese abduktsioonil 60-120\u00b0 liikuvuse ulatuses.
\n<\/h6>\n

\n\tKui patsient kurdab valu \u00fclaj\u00e4seme t\u00f5stmisel, siis peab hindama \u00f5laliigesega seotud valukaare\u00a0<\/span>s\u00fcndroomi, mis esineb tavaliselt subakromiaalse bursiidi (\u00f5lanukialuse limapaunap\u00f5letiku) v\u00f5i rotaatormanseti lihaste tendinopaatia t\u00f5ttu. Valu \u00fclaj\u00e4seme t\u00f5stmisel tekib seet\u00f5ttu, et p\u00f5letikulised v\u00f5i tundlikud koed pitsuvad \u00f5lanuki v\u00f5i coracoacromiaal<\/i>ligamendi alla.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tValukaar ehk valu v\u00f5i ebamugavustunne v\u00e4ljendub \u00f5laliigese abduktsioonil 60-120\u00b0 liikuvuse ulatuses. Just sellel ulatusel on pehmete kudede pitsumine suurim, sest \u00f5lavarreluu ja \u00f5lanuki vaheline ruum on v\u00e4ike. Tavaliselt on \u00f5laliigese abduktsioonliikuvusulatus 0-60\u00b0 ning 120-180\u00b0 valutu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSageli on valu suurem aktiivselt gravitatsiooni vastu \u00fclaj\u00e4set t\u00f5stes kui langetades, passiivselt liigutust sooritades on valu minimaalne v\u00f5i puudub. Kui \u00f5laliigese aktiivsel abduktsioonil esinev valu on t\u00f5sine, siis aktiveerib patsient trapetslihase \u00fclemise osa ja abaluu t\u00f5sturlihase, et kompensatoorselt t\u00f5sta \u00fclaj\u00e4se \u00f5laliigese fleksioonliigutusega.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00d5laliigese pitsumiss\u00fcndroomiga (ingl impingement syndrome<\/i>) patsientidel esineb valu tavaliselt liigese eesmises piirkonnas. Valukaar v\u00f5ib esineda ka \u00f5laliigese aktiivse fleksiooni teostamise ajal, kuid siis v\u00f5ib valu olla v\u00e4hene v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukas. Positiivse valukaare s\u00fcndroomi v\u00f5ivad anda ka \u00f5lanukialuse (ingl subacromial<\/i>), kaarnaj\u00e4tkealuse (ingl subcoracoid<\/i>) ja abaluualuse (ingl subscapular<\/i>) limapauna p\u00f5letik v\u00f5i\u00a0 liigeskapsli patoloogia.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSkapulohumeraalne r\u00fctm
\n<\/h4>\n
\n\tSkapulohumeraalne r\u00fctm on normaalne kui \u00f5laliigese abduktsioon toimub vabalt 120\u00b0 ulatuses gleonohumeraalliigeses ning 60\u00b0 ulatuses skapulotorakaalliigeses.
\n<\/h6>\n

\n\t\u00d5laliigese aktiivse abduktsiooni hindamisel peab terapeut j\u00e4lgima ka skapulohumeraalset r\u00fctmi, sest \u00f5laliigese korrektne abduktsioon saab toimuda vaid siis, kui liigutus on vaba 120\u00b0 ulatuses glenohumeraalliigeses ning 60\u00b0 ulatuses skapulotorakaalliigeses (abaluu-rindkereliiges). Oluline on teada, et \u00f5laliigese abduktsioonil peavad skapulohumeraalses r\u00fctmis toimima koost\u00f6\u00f6s nii\u00a0<\/span>\u00f5lavarreluu, abaluu kui rangluu (tabel 3). Skapulohumeraalset r\u00fctmi j\u00e4lgib terapeut nii patsiendi eest- kui tagantvaates. Skapulohumeraalse r\u00fctmi h\u00e4ire p\u00f5hjus on tavaliselt \u00f5laliigese ebastabiilsus, mille tingib kas abaluu v\u00f5i \u00f5laliigese stabilisaatorlihaste ebakorrektne d\u00fcnaamiline funktsioon (joonis 8), mis omakorda on seotud \u00f5laliigese ebakorrektse artrokinemaatikaga. Terapeut peab hindama \u00f5laliigese passiivsed liikuvused v\u00f5i teostama liigeselastsuse testid, et tuvastada h\u00fcpomobiilsed struktuurid, mis tingivad \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kompleksi ebanormaalsed liigutused ehk skapulohumeraalse r\u00fctmi h\u00e4ire.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 3. Skapulohumeraalne r\u00fctm.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tFaas 1<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5lavarreluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tabaluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\trangluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t30\u00b0 abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tminimaalne liigutus (stabilisatsiooni faas)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t0-5\u00b0 elevatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tFaas 2<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5lavarreluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tabaluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\trangluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t40\u00b0 abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t20\u00b0 rotatsioon, minimaalne protraktsioon v\u00f5i elevatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t15\u00b0 elevatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tFaas 3<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00f5lavarreluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tabaluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\trangluu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t60\u00b0 abduktsioon, 90\u00b0 v\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t30\u00b0 rotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t30-50\u00b0 rotatsiooon taha; kuni 15\u00b0 elevatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tKui \u00f5laliigese abduktsiooni ajal ei toimu rangluu rotatsiooni v\u00f5i elevatsiooni, on \u00f5laliigese abduktsioon v\u00f5imalik kuni 120\u00b0. \u00d5laliigese kontraktuuri korral on abduktsioonliikuvus v\u00f5imalik vaid 60\u00b0 ulatuses, mis toimub t\u00e4ielikult skapulotorakaalliigeses. Kui abduktsioonliikuvuse ajal ei toimu \u00f5lavarreluu v\u00e4lisrotatsiooni, on liigutus v\u00f5imalik kuni 120\u00b0, millest 60\u00b0 toimub \u00f5laliigeses ja 60\u00b0 skapulotorakaalliigeses. Normaalse \u00f5laliigese abduktsiooni l\u00f5ppliikuvuse korral on kontaktis \u00f5lavarreluu kirurgiline kael ning \u00f5lanukk. Vastupidine skapulohumeraalne r\u00fctm t\u00e4hendab, et abaluu liigub abduktsiooni ajal rohkem kui \u00f5lavarreluu ning seda esineb tavaliselt k\u00fclmunud \u00f5laliigese s\u00fcndroomi korral. Sujuva ning koordineeritud \u00f5laliigese abduktsioonliigutuse asemel t\u00f5stab patsient \u00fcles terve \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kompleksi.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 8. Skapulohumeraalse r\u00fctmi h\u00e4ire.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tAbaluude l\u00e4hendamine ja eemaldamine
\n<\/h4>\n

\n\tAbaluude funktsionaalne hindamine on oluline \u00f5lav\u00f6\u00f6tme d\u00fcsfunktsiooni p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsil.
\n<\/h6>\n

\n\tLisaks \u00f5laliigese aktiivsetele liikuvustele, tuleb hinnata ka patsiendi abaluude l\u00e4hendamis- ja eemaldamisliigutused. Abaluude l\u00e4hendamise (ingl retraction<\/i>) hindamiseks palutakse patsiendil l\u00e4hendada abaluud l\u00fclisambale nii, et abaluude mediaalsed servad j\u00e4\u00e4vad paralleelselt l\u00fclisambaga (joonis 9A). Normaalsel juhul suudab patsient abaluud l\u00e4hendada ilma trapetslihase \u00fclemise osa liigse aktivatsioonita. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tAbaluude eemaldamise (ingl protraction<\/i>) hindamiseks palutakse patsiendil viia \u00f5lav\u00f6\u00f6de\u00a0<\/span>anterioorsele, nii et abaluud eemalduvad l\u00fclisambast (joonis 9B). Kuna abaluude alumised servad liiguvad rohkem lateraalsele kui \u00fclemised servad, siis toimub liigutuse ajal abaluude alumiste servade lateraalfleksioon. Pl\u00f5ksatus abaluude l\u00e4hendamise ja eemaldamise ajal viitab abaluu ja abaluualuste roiete v\u00e4hesele ruumile ning kudede h\u00f5\u00f5rdumisele. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 9. A \u2013 abaluude l\u00e4hendamine; B \u2013 abaluude eemaldamine.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tApley haardetest
\n<\/h4>\n

\n\tApley haardetest hindab \u00f5laliigese kombineeritud funktsionaalsust m\u00f5lema labak\u00e4e viimisel seljale.
\n<\/h6>\n

\n\tApley haardetest (Apley scratch test) hindab \u00f5laliigese kombineeritud funktsionaalsust m\u00f5lema labak\u00e4e viimisel seljale (joonis 10A). Kui patsient kurdab valu \u00f5laliigese kombineeritud liigutuste ajal\u00a0<\/span>n\u00e4iteks juukseid kammides, kampsunit \u00fcle pea selga pannes v\u00f5i \u00e4ra v\u00f5ttes, jope lukku kinni t\u00f5mmates v\u00f5i p\u00fckste tagataskust rahakotti v\u00f5ttes, siis v\u00f5ib teostada Apley haardetesti, mille ajal saab kombineerituna hinnata \u00f5laliigese ekstensiooni ja siserotatsiooni koos adduktsiooniga ning fleksiooni ja v\u00e4lisrotatsiooni koos abduktsiooniga. Kuna mitmed \u00f5laliigese liigutused teostatakse samal ajal, siis on vaja liikuvuspiiratuse korral tuvastada, millised liigutused on piiratud (joonis 10B). Sageli on domineeriva \u00fclaj\u00e4seme hinnatav funktsionaalne liikuvus rohkem piiratud kui mittedomineeriva \u00fclaj\u00e4seme funktsionaalne liikuvus. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 10. Apley haarde test. A \u2013 negatiivne; B \u2013 positiivne.<\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d5laliigese liikuvuse hindamisel on oluline eristada skapulaarne liigutus glenohumeraalliigese liigutusest, sest sageli kompenseerib skapulaarne liigutus piiratud glenohumeraalliigutust ning tekitab skapulaarset kontrolli tagavate lihaste n\u00f5rkuse ja pikenemise. Oluline on teada lihaste paare, mis toimivad \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kompleksis tervikuna ning tagavad kogu \u00f5lav\u00f6\u00f6tme …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-104","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":509,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions\/509"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}