\n\tPatsiendi vaatlusel on vaja m\u00e4rgata nii luuliste kui pehmete kudede kontuuridega, aga ka keha teljelisusega seotud erisused. Vaatlusel saab hinnata kas patsiendi pea on keha keskteljel. Pea eesasendi, \u00f5laliigese siserotatsioonasendi ning abaluude protraktsiooni vahel on seos, mis tingib \u00f5lavarreluupea libisemise anterioorsele, pinge liigeskapsli tagumises osas, rinnalihase, \u00fclemise trapetslihase ja abaluu t\u00f5sturlihase \u00fcletoonuse ning s\u00fcvade kaelalihaste ja abaluu stabilisaatorlihaste n\u00f5rkuse. Kui patsiendi \u00fclaj\u00e4se on pikemat aega siserotatsioonasendis, siis on asendisurvest tingitud \u00f5lavarre kakspealihase tendinopaatia v\u00f5imalik seet\u00f5ttu, et lihase k\u00f5\u00f5lus on surutud vastu \u00f5lavarreluupea p\u00f6\u00f6rlate vahelist kakspealihase vagu (ingl bicipital groove<\/i>). Kirjeldatud patsiendin\u00e4ite puhul v\u00f5ib \u00f5laliigese horisontaaladduktsioonliigutuse ehk Hawkins-Kennedy testi ajal ilmneda \u00f5laliigese eesmise piirkonna valu, viidates \u00f5laliigese pitsumise s\u00fcndroomile. <\/span>\n<\/p>\n \n\tAbaluu asetseb Th2-3 kuni Th7-9 ogaj\u00e4tkete tasandil. Abaluuharjad, mis algavad mediaalselt kolmanda rinnal\u00fcli tasandilt, peavad olema sama nurga all. Lennie testi all tuntakse horisontaalselt abaluu mediaalse serva ja l\u00fclisamba ogaj\u00e4tke vahelise kauguse m\u00f5\u00f5tmist: abaluu \u00fclemise serva mediaalne nurk (Th2 ogaj\u00e4tke tasand), abaluuharja nurk (Th4 ogaj\u00e4tke tasand), abaluu alumise serva mediaalne nurk (Th8 ogaj\u00e4tke tasand) (joonis 1). M\u00f5\u00f5tmine m\u00f5\u00f5dulindiga teostatakse kahe m\u00f5\u00f5du v\u00f5rdlemiseks bilateraalselt. <\/span>\n<\/p>\n \n\t Abaluu d\u00fcskineesia (\u201edys<\/i>\u201c-muutus,\u201ckinesis<\/i>\u201c-liikumine) v\u00f5i abaluu d\u00fcsfunktsioon viitab abaluu<\/span><\/span><\/span>\u00a0liikuvuse h\u00e4irele, mis v\u00f5ib olla \u00f5lavalu algp\u00f5hjus. Abaluule kinnituvad mitmed lihased, mis vastutavad kompleksselt humeroskapulaarse liikuvuse eest, lihaskoost\u00f6\u00f6h\u00e4ire v\u00f5ib tekitada rotaatormansetilihaste, liigeskapsli v\u00f5i liiges\u00f5\u00f5nsuse serva kahjustuse. Abaluuga seotud lihash\u00e4ire v\u00f5ib olla tingitud lihaste alakoormusest, \u00fclekoormusest, lihasd\u00fcsbalansist v\u00f5i vigastusest, mis on tekitanud kas lihase v\u00f5i n\u00e4rvikahjustuse. T\u00fc\u00fcpiline abaluu asendih\u00e4ire on abaluu eendumine (ingl winging scapulae<\/i>), mille puhul on abaluu mediaalne serv eendunud rinnakorvist. Abaluu ebastabiilsus v\u00f5ib ilmneda \u00fclaj\u00e4seme suletud ahelas, kus rotaatormansetilihased t\u00f6\u00f6tavad vastupidises aktivatsioonij\u00e4rjestuses\u00a0 \u00f5lavarreluulihased on stabiilsed, sest \u00fclaj\u00e4se on fikseeritud ning abaluulihased on mobiilsed. Avatud ahelas v\u00f5ib abaluu ebastabiilsus ilmneda nii suure kiirusega teostatud liigutustel, kus on vajalik abaluu stabiilsus, aga ka siis kui abaluu lihased peavad t\u00f6\u00f6tama liigutuse aeglustamiseks v\u00f5i peatamiseks ekstsentriliselt, kuid lihasn\u00f5rkuse t\u00f5ttu teevad seda ebakorrektselt.\u00a0\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Abaluu asendih\u00e4ire ning d\u00fcsfunktsioon v\u00f5ivad olla \u00f5lavalu p\u00f5hjused. \u00d5lapiirkonna kaebusega patsiendi vaatlus peab sisaldama nii pea, l\u00fclisamba kaela- ja rinnaosa, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme kui \u00fclaj\u00e4seme vaatlust. Patsiendi riietumisel v\u00f5ib ilmneda \u00f5laliigese liikuvuse piiratus, ka teistel tegevustel v\u00f5ivad ilmneda \u00fclaj\u00e4seme funktsioonih\u00e4ired, valu v\u00f5i …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-103","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":510,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103\/revisions\/510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis10-1.png\" "\\"joonis10-1.png\\"")
\n<\/p>\n\n\tJoonis 1. Lennie test.<\/span>
\n<\/h5>\n