\n\t\u00d5laliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees sisaldab k\u00fcsimust vigastuse ning selle tekkemehhanismi kohta. \u00a0Kui patsient kukkus v\u00e4ljasirutatud k\u00e4ele, kas trauma tagaj\u00e4rg oli \u00f5lavarreluu murd v\u00f5i \u00f5laliigese dislokatsioon? Kas patsient sai l\u00f6\u00f6gi \u00f5laliigese piirkonda?<\/strong> Kui patsient maandus kukkudes k\u00fc\u00fcnarnukile, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5is nihkuda \u00f5lavarreluu vastu \u00f5lanukki, siis v\u00f5ib vastav\u00a0<\/span>trauma viidata acromioclavikulaarliigese dislokatsioonile. Kas \u00f5laliiges tundub ebastabiilne, kas on tunne \u201ejustkui tuleks liiges liigutuse ajal v\u00e4lja?\u201c Kas tegevuste ajal v\u00f5i magades esineb paresteesiat? <\/strong>Paljudel juhtudel on \u00fclekoormusvigastus ilmne vahetult korduvate liigutuste sooritamise j\u00e4rgselt viidates struktuursele ebastabiilsusele ehk korduvale \u00f5laliigese dislokatsioonile.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKas patsient asetab \u00fclaj\u00e4seme puhkeasendisse, kas ta toetab \u00fclaj\u00e4set tugisidemega, kas ta kardab k\u00e4tt liigutada? Kas on teatud asendeid v\u00f5i liigutusi, mis v\u00f5imendavad valu ja s\u00fcmptomeid?<\/strong> Oluline on teada, et l\u00fclisamba kaelaosa liigutus v\u00f5ib samuti p\u00f5hjustada valu \u00f5laliigese piirkonnas. <\/span>\n<\/p>\n \n\tKui patsiendil on esinenud korduvaid \u00f5laliigese dislokatsiooni juhtumeid, siis v\u00f5ib iga \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni sisaldav liigutus olla h\u00e4iriv, sest liigutus on seotud anterioorse dislokatsiooniga. Korduvad dislokatsioonid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada valu ka maksimaalse \u00f5laliigese siserotatsiooni ajal, kui \u00f5lavarreluupea on surutud vastu liigese eesmist \u00f5\u00f5nsust. \u00d5laliigese maksimaalses v\u00e4lisrotatsioon- ning abduktsioonasendis v\u00f5ib patsient tunda paresteesiaga seotud tuimust ning \u00f5laliigese n\u00f5rkust. Kirjeldatud s\u00fcmptom viitab pinges liigeskapslile, \u00f5laliigese artrokinemaatilisele h\u00e4irele ja abaluu d\u00fcskineesiale. Viskealade sportlastel v\u00f5ib \u00f5laliigese ebastabiilsus olla seotud abaluu asendih\u00e4irega, abaluu mediaalse serva inferioorse asetusega, kaarnaj\u00e4tke (ingl coracoid<\/i>) asendih\u00e4ire ning kaarnaj\u00e4tke piirkonna valuga, aga ka abaluu d\u00fcskineesiaga. Ka siis v\u00f5ib kahtlustada \u00f5laliigese eesmist ebastabiilsust kui sportlasel on minimaalsed funktsionaalsed s\u00fcmptomid, kuid ta kurdab valu viskeliigutuse kindlas faasis. On tavaline, et \u00f5laliigese ebastabiilsus ning sekundaarne pitsumiss\u00fcndroom esinevad koos. Sekundaarselt tekkinud \u00f5laliigese pitsumiss\u00fcndroom on sageli \u00f5laliigest stabiliseerivate lihaste, abaluu ja \u00f5lavarreluu kontrollimehhanismi h\u00e4ire. \u00d5laliigese stabiilsus s\u00f5ltub nii d\u00fcnaamilistest stabiliseerijatest (lihased) kui staatilistest stabiliseerijatest (liigeskapsel, liiges\u00f5\u00f5nsuse serv). <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00d6\u00f6valu ja puhkeasendivalu on sageli seotud rotaatormanseti rebendiga, harva kasvajaga. Kehalise aktiivsusega seotud valu viitab paratenoniidile (k\u00f5\u00f5luse epitenoni ja k\u00f5\u00f5lustupe vahelise sidekoe p\u00f5letik), sealjuures \u00f5lavarre kakspealihase tendinopaatia (k\u00f5\u00f5luse haigestumus) v\u00f5ib esineda suusatajatel, aga ka ujujatel, kelle p\u00e4evane treeningkoormus on v\u00e4ga suur. \u00d5laliigese p\u00f5letik v\u00e4ljendub \u00f5laliigese l\u00f5ppliikuvuse piiratustena. Acromioklavikulaarvalu ilmneb \u00f5laliigese 90\u00b0 ja ulatuslikuma abduktsiooliigutuse ajal, sternoclavikulaarvalu suureneb \u00f5laliigese horisontaaladduktsiooni ajal. <\/span>\n<\/p>\n \n\tKui kaua on \u00f5laprobleem kestnud? <\/strong>K\u00fclmunud \u00f5laliigese s\u00fcndroom (ingl frozen shoulder<\/i>) ehk \u00f5laliigese periartriidile omased kolm staadiumi (progressioon, platootasand, regressioon) v\u00f5ivad kesta ligikaudu aasta ja enamgi.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKui patsient kurdab tegevuste j\u00e4rgselt \u00fclaj\u00e4seme n\u00f5rkust v\u00f5i raskustunnet, v\u00f5ib kaebus viidata vaskulaarsetele probleemidele. Kas esinevad venoosse vereringe probleemidega seotud h\u00e4ired nagu turse v\u00f5i kudede j\u00e4ikus, mis laieneb s\u00f5rmedeni? Kas esineb arteriaalseid s\u00fcmptomeid nagu k\u00fclmatunne v\u00f5i \u00fclaj\u00e4seme kahvatus?\u00a0<\/strong>Kirjeldatud s\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla veenide v\u00f5i arterite kompressiooni tagaj\u00e4rg. Rindkereava s\u00fcndroomi (ingl thoracic outlet syndrome<\/i>) korral v\u00f5ib kompressioonsurve m\u00f5jutada nii vaskulaarseid kui neuroloogilisi struktuure, sest nende sisend \u00fclaj\u00e4semesse toimub scalenus<\/i> kolmnurga, costoclavikulaarruumi kaudu ning v\u00e4ikese rinnalihase ja kaarnaj\u00e4tke all.<\/span>\n<\/p>\n \n\tMilline k\u00e4si on domineeriv? <\/strong>Sageli on domineeriv \u00fclaj\u00e4se madalamal v\u00f5rreldes mittedomineeriva \u00fclaj\u00e4semega. Sageli on domineeriva \u00fclaj\u00e4seme lihasmass suurem ning \u00f5laliigese liikuvus v\u00e4iksem v\u00f5rreldes mittedomineeriva \u00fclaj\u00e4semega.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00f5ige enam kurdavad patsiendid liigutuse ajal esinevat \u00f5lavalu, \u00f5laliigese liikuvuse piiratust ning \u00f5laliigese ebastabiilsust. \u00d5laliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees sisaldab k\u00fcsimust vigastuse ning selle tekkemehhanismi kohta. \u00a0Kui patsient kukkus v\u00e4ljasirutatud k\u00e4ele, kas trauma tagaj\u00e4rg oli \u00f5lavarreluu murd v\u00f5i \u00f5laliigese dislokatsioon? …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-102","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":511,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102\/revisions\/511"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}