{"id":101,"date":"2024-04-04T05:49:03","date_gmt":"2024-04-04T02:49:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/10-olaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"10-olaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/10-olaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/","title":{"rendered":"10. \u00d5laliigese piirkonna funktsionaalne hindamine"},"content":{"rendered":"

\n\t\"Joonis\u00d5laliigese piirkonna kaebusega patsiendi kvaliteetse f\u00fcsioteraapia eeldus on t\u00e4pne \u00fclevaade patsiendi s\u00fcmptomitest. Korrektne funktsionaalne hindamine tagab selle, et teraapias kasutatavad ravimeetodid on patsiendi jaoks sobivad, samuti v\u00f5imaldab korrektsete hindamistulemuste v\u00f5rdlus teraapiaprotsessi kulgu anal\u00fc\u00fcsida. \u00d5lavalu v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud \u00f5laliigesesisesest haigusest, periartikulaarsete ehk liigese\u00fcmbruse struktuuride patoloogiast, see v\u00f5ib olla seotud l\u00fclisamba kaelaosaga, aga ka siseorganite struktuuridega. \u00d5laliigese patoloogia on \u00fcldiselt seotud kehalise aktiivsuse tasemega, ka vanusel on oluline roll \u00f5laliigese piirkonna vaevuste tekkel.\n<\/p>\n

\n\t\u00d5lav\u00f6\u00f6tme kompleksi on keeruline hinnata selle arvukate struktuuride, paljude liigutuste, aga ka erinevate kahjustuste t\u00f5ttu, mis v\u00f5ivad esineda nii liigesesiseselt kui -v\u00e4liselt. Funktsionaalse hindamise teeb keeruliseks n\u00e4iteks valu kiirgumine l\u00fclisamba kaelaosast, rohkem kui \u00fche vigastuse samaaegne esinemine, aga ka otsus, millist kaalu anda igale testivastusele. Et tuvastada funktsioonih\u00e4ire seos kaelapatoloogiaga, on \u00f5laliigese piirkonna hindamisel vaja teostada ka l\u00fclisamba kaelaosa hindamine.\n<\/p>\n

\n\t\u00d5laliiges (la articulatio humeri<\/i>) ehk glenohumeraalliiges on abaluu liiges\u00f5\u00f5nsuse ja \u00f5lavarreluupea vaheline keraliiges, mille toetus, stabiilsus ning terviklikkus s\u00f5ltub peamiselt lihastest ja liigessidemetest kui luudest. Eel\u00f6eldust l\u00e4htuvalt on \u00f5laliigese piirkonna kaebusega patsiendi hindamisel suur t\u00e4htsus eelk\u00f5ige lihaste, liigessidemete ja liigeskapsli hindamisel. Liiges\u00f5\u00f5nsuse serv (lad labrum<\/i>) ehk fibroosk\u00f5hreline r\u00f5ngas \u00fcmbritseb ning s\u00fcvendab abaluuga seotud liiges\u00f5\u00f5nsust (lad cavitas glenoidalis<\/i>) 50% ulatuses, vaid \u00f5lavarreluu pea on tervikuna liiges\u00f5\u00f5nsuses igal ajal. Glenohumeraalliigesel on kolm telge ning kolm vabadusastet. Liiges on puhkeasendis kui \u00f5laliiges on eemaldatud 55\u00b0 ning horisontaalteljel l\u00e4hendatud 30\u00b0. \u00d5laliiges on lukkasendis kui ta on t\u00e4ielikult eemaldatud ning v\u00e4lja p\u00f6\u00f6ratud.\n<\/p>\n

\n\tRotaatormanseti lihastel on oluline osa \u00f5laliigese liigutustes, nad kontrollivad \u00f5lavarreluupea osteokinemaatilist ning artrokinemaatilist liikumist liiges\u00f5\u00f5nsuses, samal ajal kui \u00f5lavarre kakspealihas t\u00f5mbab \u00f5lavarreluupea \u00f5laliigese abduktsioonliigutuse ajal alla. \u00d5laliigese peamistel liigessidemetel \u2012 \u00fclemisel, keskmisel ja alumisel glenohumeraalligamendil (ingl glenohumeral ligaments<\/i>-GHL) on peamine roll \u00f5laliigese stabiilsuse tagamisel. \u00dclemise glenohumeraalligamendi (ingl superior glenohumeral ligament<\/i>-SGHL) \u00fclesanne on piirata \u00f5laliigese adduktsiooni ajal \u00f5lavarreluupea libisemist alla. Samuti piirab SGHL \u00f5laliigese kuni 45\u00b0 abduktsiooni ajal \u00f5lavarreluupea anterioorset libisemist ning v\u00e4lisrotatsiooni. Keskmine glenohumeraalligament (ingl middle glenohumeral ligament<\/i>-MGHL), mis puudub umbes 30%-l inimestel, piirab \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni ajal, kui \u00f5laliigeses toimub 45-90\u00b0 abduktsioon. \u00dclemine glenohumeraalligament (ingl inferior glenohumeral ligament<\/i>-IGHL) on nimetud kolmest t\u00e4htsaim. Eesmise ja tagumise osa ning nende vahel asetseva \u00f5hukese taskuga, toimib IGHL linguna, mis toetab \u00f5lavarreluupead \u00f5laliigese 90\u00b0 abduktsiooni ajal, piirates \u00f5lavarreluupea libisemist alumisele. IGHL eesmine osa pinguldub \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni ajal ning IGHL tagumine osa pinguldub \u00f5laliigese siserotatsiooni ajal. Visekalade sportlased venitavad IGHL-i ning liigese eesmist kapslit \u00f5laliigese \u00fclem\u00e4\u00e4rase v\u00e4lisrotatsiooni ajal, soodustades sellega glenohumeraalse ebastabiilsuse teket.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d5laliigese piirkonna kaebusega patsiendi kvaliteetse f\u00fcsioteraapia eeldus on t\u00e4pne \u00fclevaade patsiendi s\u00fcmptomitest. Korrektne funktsionaalne hindamine tagab selle, et teraapias kasutatavad ravimeetodid on patsiendi jaoks sobivad, samuti v\u00f5imaldab korrektsete hindamistulemuste v\u00f5rdlus teraapiaprotsessi kulgu anal\u00fc\u00fcsida. \u00d5lavalu v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud \u00f5laliigesesisesest haigusest, periartikulaarsete …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-101","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":512,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101\/revisions\/512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}