{"id":100,"date":"2024-04-04T05:49:03","date_gmt":"2024-04-04T02:49:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/97-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"97-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/97-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"9.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"
\n\tTabel 5. Peamised h\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna spetsiifilised testid.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tKontsluu neutraalse asendi hindamise test<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tS\u00e4\u00e4re-kanna teljelisuse test<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tLabaja eesosa-kanna teljelisuse hindamine<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tS\u00e4\u00e4reluu torsioontestid<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tH\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKontsluu kalde test<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAlaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tThompsoni test<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tKontsluu neutraalse asendi hindamise test
\n<\/h4>\n

\n\tKontsluu neurtaalasend on algasendiks s\u00e4\u00e4re ja labajala teljelisuse h\u00e4ire tuvastamisel.
\n<\/h6>\n

\n\tKontsluu neutraalne asend viitab labajala neutraalsele v\u00f5i tasakaalustatud asendile, mida \u00fcldiselt esineb\u00a0 harva. Enamikel patsientidel on subtalaarliiges v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral valgus<\/i>asendis, labajala eesmine osa varus<\/i>asendis, kandluu valgus<\/i>asendis ning s\u00e4\u00e4reluu varus<\/i>asendis nii, et iga liiges kompenseerib\u00a0<\/span>k\u00f5rvaloleva liigese asendit. Kontsluu neutraalasend on algasendiks s\u00e4\u00e4re ja labajala deviatsioonide tuvastamisel, samuti\u00a0 v\u00f5imaldab vastav test hinnata labajala keskmise osa mobiilsust ning selle m\u00f5ju kineetilise ahela teistele osadele. Kui patsiendi seismisel on tuvastatav funktsionaalne as\u00fcmmeetria, siis suunab terapeut manuaalselt patsiendi kontsluu neutraalasendisse, et hinnata kas as\u00fcmmeetria s\u00e4ilib. Kui as\u00fcmmeetria s\u00e4ilib, viitab see anatoomilisele v\u00f5i struktuursele aga v\u00f5imalik, et ka funktsionaalsele as\u00fcmmeetriale. Kui as\u00fcmmeetria kaob, esineb ainult funktsionaalne as\u00fcmmeetria, mida on sageli kergem ravida.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatsient seisab nii, et tema toepinna laius (normaalne distants kahe labajala vahel on 5-10cm) ja Fick nurk oleksid normaalsed. Hinnatakse \u00fcks alaj\u00e4se korraga. Terapeut palpeerib \u00fche k\u00e4e p\u00f6idla ja nimetiss\u00f5rmega dorsaalselt patsiendi kontsluu (joonis 13). Patsient roteerib aeglaselt keha paremale ja vasakule nii, et tema s\u00e4\u00e4reluu roteerub mediaalsele ja lateraalsele ning subtalaarliigeses toimub supinatsioon ja pronatsioon. Kui labajalg on asetatud nii, et kontsluu liikumist kummalegi poole ei toimu, siis on subtalaarliiges suletud ahelas neutraalasendis. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 13. Kontsluu neutraalse asendi hindamine. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tS\u00e4\u00e4re-kanna teljelisuse test
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalseks peetakse s\u00e4\u00e4re-kandluu telje deviatsiooni 2-8\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n

\n\tS\u00e4\u00e4re-kanna teljelisuse test hindab s\u00e4\u00e4re ning kanna asendit teineteise suhtes. Test v\u00f5imaldab eristada funktsionaalset as\u00fcmmeetriat struktuursest deformatsioonist. Patsient lamab k\u00f5huli nii, et tema labajalad on \u00fcle teraapialaua. Terapeut m\u00e4rgistab esimese punkti kandluu keskele kannak\u00f5\u00f5luse kinnituskoha juures, teise punkti teeb ligikaudu 1 cm v\u00f5rra distaalsele esimesest punktist kandluu keskjoonele. Kahe punkti \u00fchendamisel saadakse kandluu joon. S\u00e4\u00e4rejoon ehk s\u00e4\u00e4re longitudinaalne telg moodustub samuti kahe punkti \u00fchendamisel, mis tehakse s\u00e4\u00e4re alumisele kolmandikule selle keskjoonele (joonis 14). Seej\u00e4rel viib terapeut patsiendi kontsluu neutraalasendisse. Kui kontsluu on\u00a0<\/span>neutraalasendis, hindab terapeut kaht joont. Kui jooned on paralleelsed v\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral (2-8\u00b0) varus<\/i>asendis on s\u00e4\u00e4re-kanna teljelisus normaalne. Kui kandluu on inversioonasendis, on labajala tagumine osa varus<\/i>asendis, kui kand on eversioonasendis, on labajala tagumine osa valgus<\/i>asendis. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 14. S\u00e4\u00e4re-kanna teljelisus.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tH\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest
\n<\/h4>\n

\n\tH\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest v\u00f5imaldab tuvastada eesmise kontsluu-pindluu sideme rebendi.
\n<\/h6>\n

\n\tH\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest hindab peamiselt h\u00fcppeliigese eesmise talofibulaarligamendi\u00a0<\/span>(anterior talofibular ligament<\/i>-ATFL; kontsluu-pindluu side) terviklikkust v\u00f5i d\u00fcsfunktsiooni. ATFL on enimvigastatud ligament h\u00fcppeliigese piirkonnas. Patsient on seliliasendis, hinnatav alaj\u00e4se on l\u00f5dvestatud. Terapeut stabiliseerib patsiendi s\u00e4\u00e4re- ja pindluu, fikseerib h\u00fcppeliigese 20\u00b0 plantaarfleksioonasendis ning t\u00f5mbab kontsluu h\u00fcppeliigese tappide vahel ette (joonis 15). Kui testiaegne valu ja lihasspasm on minimaalne, v\u00f5ib m\u00f5nikord tekkida h\u00fcppeliigese anterioorsel translatsioonil (eesmisel libisemisel) lohk ATFL piirkonda. Kui terapeut teostab patsiendi h\u00fcppeliigesest inversiooni, venitub nii ATFL kui kalkaneofibulaarligament (calcaneofibular ligament<\/i>-CFL; kandluu-pindluu side). H\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest on vaid siis positiivne kui ATFL on rebenenud. H\u00fcppeliigese eesmine translatsioon on veelgi ulatuslikum kui ATFL ja CFL on rebenenud, spetsiifiliselt sooritades testi h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioonasendis. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tKui testi ajal ilmneb otsesuunaline eesmine translatsioon, esineb t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00fcppeliigese nii mediaalsete kui lateraalsete ligamentide ebastabiilsus. Bilateraalne leid, mis on tavaline h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioonasendis, n\u00e4itab, et nii pindmine kui s\u00fcva deltaligament, aga ka ATFL ja liigese eesmine kapsel on rebenenud. Unilateraalse rebendi korral, libiseb vaid vigastatud pool ettesuunas \u2012 lateraalse rebendi korral libiseb labajala lateraalne osa ette, tekitades kontsluu mediaalse rotatsiooni ning p\u00f5hjustades anterolateraalselt rotatsioonsuunalise ebastabiilsuse.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 15. H\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tKontsluu kalde test
\n<\/h4>\n

\n\tKontsluu kalde test v\u00f5imaldab tuvastada kandluu-pindluu sideme rebendi.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient lamab selili v\u00f5i k\u00fclili, labajalg l\u00f5dvestatud (joonis 16). M gastrocnemiuse<\/i> v\u00f5ib l\u00f5dvestada\u00a0<\/span>p\u00f5lveliigest painutades. Testi eesm\u00e4rk on hinnata CFL rebendit. Et v\u00f5rrelda, tuleb esmalt teostada test mittehaaratud alaj\u00e4semega. H\u00fcppeliiges viiakse anatoomilisse asendisse (90\u00ba), mille korral CFL on risti kontsluu pikiteljega. Seej\u00e4rel teostab terapeut kontsluu adduktsioon ja abduktsioonsuunalise liigutuse.\u00a0 Kontsluu adduktsioonliigutus hindab CFL, m\u00f5ne kraadi ulatuses ka ATFL stabiilsust, kontsluu abduktsioon aga deltaligamendi, primaarselt tibionavicular, tibiocalcaneal<\/i> ja tagumise tibiotalar<\/i> ligamendi stabiilsust. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 16. Kontsluu kalde test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tThompsoni test
\n<\/h4>\n

\n\tThompsoni test v\u00f5imaldab tuvastada kannak\u00f5\u00f5luse rebendi.
\n<\/h6>\n

\n\tThompsoni test teostatakse kannak\u00f5\u00f5luse rebendi tuvastamiseks. Patsient on teraapialaual k\u00f5huli v\u00f5i\u00a0<\/span>on p\u00f5lvitusasendis toolil nii, et tema labajalad on \u00fcle laua v\u00f5i tooli \u00e4\u00e4re (joonis 17). Kui patsient on l\u00f5dvestunud, pigistab terapeut s\u00e4\u00e4relihaseid. Kui s\u00e4\u00e4relihaste pigistamise ajal ei ilmne h\u00fcppeliigese plantaarfleksiooni, on test positiivne ning viitab kannak\u00f5\u00f5luse kolmanda astme rebendile. Kui patsient on siiski v\u00f5imeline teostama avatud ahelas h\u00fcppeliigese plantaafleksiooni, siis ei saa eeldada, et kannak\u00f5\u00f5lus ei ole rebenenud, sest pikad varvaste painutajalihased on v\u00f5imelised vastavat funktsiooni teostama isegi siis kui kannak\u00f5\u00f5lus on rebenenud. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 17. Thompsoni test. <\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tabel 5. Peamised h\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna spetsiifilised testid. Kontsluu neutraalse asendi hindamise test S\u00e4\u00e4re-kanna teljelisuse test Labaja eesosa-kanna teljelisuse hindamine S\u00e4\u00e4reluu torsioontestid H\u00fcppeliigese eesmine sahtlitest Kontsluu kalde test Alaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine Thompsoni test Kontsluu neutraalse asendi hindamise test Kontsluu …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":513,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions\/513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}