E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
9.3. Aktiivsed liigutused
Hüppeliigese ja labajala aktiivseid liigutusi hinnatakse nii suletud (joonis 5) kui avatud ahelas (joonis 6). Tähelepanu tuleb pöörata kõikidele labajala deformatsioonidele ning deviatsioonidele, aga ka liigesliikuvuse piiratusele, mis soodustavad vigastuste või ülekoormussündroomi teket.
Joonis 5. Aktiivsed liigutused suletud ahelas. A – hüppeliigese plantaarfleksioon; B – dorsaalfleksioon; C – supinatsioon; D – pronatsioon; E – varvaste sirutus; F – varvaste painutus.
Joonis 6. Aktiivsed liigutused avatud ahelas. A – hüppeliigese plantaarfleksioon; B – dorsaalfleksioon; C – supinatsioon; D – pronatsioon; E – varvaste ekstensioon; F – varvaste fleksioon; G – varvaste abduktsioon; H – varvaste adduktsioon.
Hüppe- ja varbaliigeste keskmised, aktiivsed liikuvusulatused, hinnatud avatud ahelas, on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Hüppe- ja varbaliigeste keskmised, aktiivsed liikuvusulatused.
|
Hüppeliigese plantaarfleksioon |
50° |
|
Hüppeliigese dorsaalfleksioon |
20° |
|
Hüppeliigese supinatsioon |
45-60° |
|
Hüppeliigese inversioon |
33° |
|
Hüppeliigese pronatsioon |
15-30° |
|
Hüppeliigese eversioon |
18° |
|
II-V varba ekstensioon |
MTP 40°; PIP 0°; DIP 30° |
|
Suure varba ekstensioon |
MTP 70°; IP 0° |
|
II-V varba fleksioon |
MTP 40°; PIP 35°; DIP 60° |
|
Suure varba fleksioon |
MTP 45°; IP 90° |
|
Varvaste abduktsioon ja adduktsioon |
Mõõdetakse harva, kuid mõõtmisel võetakse aluseks teine varvas kui keskjoon |
Hüppeliigese plantaarfleksioon
Hüppeliigese normaalne plantaarfleksioonliikuvus on 50°.
Normaalne hüppeliigese plantaarfleksioonliikuvus on 50°. Hüppeliiges on plantaarfleksioonliikuvuse mõõtmisel algasendis kui labajalg on sääre suhtes 90° (joonis 7A).
Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga hüppeliigese plantaarfleksiooni mõõtmisel asetatakse goniomeetri keskkoht sääreluu lateraalse peksi alla ehk hüppeliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki sääreluu kesktelge suunaga pindluu proksimaalsele peale ning liikuv haar viienda metatarsaalluu peale. Patsiendil palutakse teostada hüppeliigese plantaarfleksioon kuni valu taluvuseni või kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 7B).Gravitatsioonigoniomeetriga hüppeliigese plantaarfleksiooni mõõtmisel, asetatakse mõõtmisvahend distaalselt kolmandale metatarsaalluule (joonis 7C).
Joonis 7. Hüppeliigese plantaarfleksioon. A – algasend; B – lõppasend lihtgoniomeetriga mõõtes; C – lõppasend gravitatsioonigoniomeetriga mõõtes.
Hüppeliigese dorsaalfleksioon
Hüppeliigese normaalne dorsaalfleksioonliikuvus on 20°.
Normaalne hüppeliigese dorsaalfleksioonliikuvus on 20°. Hüppeliiges on dorsaalfleksioonliikuvuse mõõtmisel algasendis kui labajalg on sääre suhtes 90° (joonis 7A).
Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga hüppeliigese dorsaalfleksiooni mõõtmisel asetatakse goniomeetri keskkoht sääreluu lateraalse peksi alla ehk hüppeliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki sääreluu kesktelge suunaga pindluu proksimaalsele peale ning liikuv haar viienda metatarsaalluu peale. Patsiendil palutakse teostada hüppeliigese dorsaalfleksioon kuni valu taluvuseni või kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 8A).
Gravitatsioonigoniomeetriga hüppeliigese dorsaalfleksiooni mõõtmisel, asetatakse mõõtmisvahend distaalselt kolmandale metatarsaalluule (joonis 8B).
Joonis 8. Hüppeliigese dorsaalfleksioon. A – algasend; B – lõppasend lihtgoniomeetriga mõõtes; C – lõppasend gravitatsioonigoniomeetriga mõõtes.
Hüppeliigese supinatsioon ja pronatsioon
Hüppeliigese normaalne supinatsioonliikuvus on 45-60°, pronatsioonliikuvus on 15-30°.
Hüppeliigese normaalne inversioonliikuvus on 33°.
Hüppeliigese normaalne eversioonliikuvus on 18°.
Normaalne hüppeliigese supinatsioonliikuvus on 45-60°, pronatsioonliikuvus on 15-30°. Kuna supinatsioon- ja pronatsioonliikuvuses võib esined individuaalseid erinevusi, siis on oluline võrrelda sümptomaatilise ja asümptomaatilise hüppeliigese liikuvust. Supinatsioon ühendab hüppeliigese inversioon, adduktsioon ja plantaarfleksioonliikuvust. Pronatsioon ühendab hüppeliigese eversioon, abduktsioon ja dorsaalfleksioonliikuvust.
Kuna funktsionaalselt ei saa hüppeliigese supinatsioon- ja pronatsioonliikuvust mõõta goniomeetriga, siis on allolevalt kirjeldatud hüppeliigese inversioon- ja eversioonliikuvuse mõõtmist.
Patsient istub toolil, tema labajalg on asetatud põrandal olevale paberile. Mõõtmise alguses tehakse paberile märge tsentraalselt patsiendi kanna taga ning teise varba otsas (joonis 9A). Patsiendil palutakse pöörata labajalg sisse, inversioonsuunda nii, et kand säilitab kontakti paberiga. Pärast hüppeliigese inversioonliigutuse teostamist tehakse märge tsentraalselt teise varba otsas (joonis 9B). Patsient viib labajala paberil mõõtmise algasendisse ning pöörab labajala välja, eversioonsuunda nii, et kand säilitab kontakti paberiga. Pärast hüppeliigese eversioonliigutuse teostamist tehakse märge tsentraalselt teise varba otsas (joonis 9C). Patsiendi aktiivse hüppeliigese inversioon- ja eversioonliigutuste teostamise järgselt ühendab terapeut sirgjoontega kanna ja teise varba punktid ning mõõdab inversioon- ja eversioonliikuvuse ulatused paberil goniomeetriga (joonis 9D).
Joonis 9. Hüppeliigese inversioon ja supinatsioon. A – algasend; B – lõppasend inversioonil; C – lõppasend eversioonil; D – mõõtmine lihtgoniomeetriga.
Suure varba ekstensioon ja fleksioon
Suure varba normaalne ekstensioonliikuvus MTP liigeses on 70° ning IP liigeses 0°.
Suure varba normaalne fleksioonliikuvus MTP liigeses on 45° ning IP liigeses 90°.
Normaalne suure varba ekstensioonliikuvus MTP liigeses on 70°, IP liigeses pole sirutus võimalik või on see minimaalne. Normaalne suure varba fleksioonliikuvus MTP liigeses on 45°, IP liigeses 90°. Suure varba MTP ja IP liiges on ekstensiooni ja fleksiooni mõõtmisel algasendis kui suur varvas on sirgel teljel esimese metatarsaalluuga (joonis 10A).
Patsiendi seliliasendis, lihtgoniomeetriga suure varba ekstensiooni mõõtmisel asetatakse lateraalselt goniomeetri keskkoht esimese metatarsaalluu pea peale tsentraalselt, statsionaarne haar asetatakse esimesele metatarsaalluule sääreluu mediaalse pekse suunas ning liikuv haar suure varba proksimaalsele luule. Patsiendil palutakse teostada suure varba ekstensioon (joonis 10B). Joonisel 10C on näidatud lihtgoniomeetri asetus suure varba MTP liigese fleksiooni mõõtmisel. Goniomeeter on asetatud külgservaga nii, et goniomeetri keskkoht on esimese metatarsaalluu pea peal, statsionaarne haar esimesel metatarsaalluul, liikuv haar suure varba proksimaalsel luul. Patsiendil palutakse teostada suure varba fleksioon. Sama goniomeetri asetust kasutatakse ka teiste varvaste liigeste ekstensiooni ja fleksiooni mõõtmisel.
