7.6. Funktsionaalsed testid

Eksisteerib spetsiifilisi küsimustikke ja teste, mis on välja töötatud puusaliigese funktsioonide hindamiseks pre- ja postoperatiivselt, aga ka vanemaealistel.

Suuremat puusaliigese liikuvusulatust kui kõnnil, on vaja istumiseks, toolilt tõusmiseks, kingapaelte sidumiseks, esemete maast haaramiseks. Tabelis 2 on näidatud vajalikud puusaliigese liikuvusulatused igapäevategevuste sooritamiseks. On mitmeid küsimustikke, numbrilisi skaalasid või teste, mis hindavad puusaliigese funktsioone. Näiteks kasutatakse Harris`e puusaliigese funktsionaalset skaalat (The Harris hip functional scale) puusaliigese valu ja funktsioonide hindamiseks enne ja pärast operatsiooni. Lääne-Ontario ja McMaster ülikoolide osteoartriidi indeks (The Western Ontario and McMaster Universities Osteoarthritis Index ehk WOMAC) ning Alajäseme funktsiooni skaala (Lower Extremity Function Scale ehk LEFS) töötati välja selleks, et hinnata patsiendi tervislikku seisundit puusa- ja põlveliigese endoproteesimisega seoses. Mitmete kõnnitestide, nagu näiteks Ajastatud tõuse ja mine test (Timed up and go test ehk TUG test), 2-minuti kõnnitest, 6-minuti kõnnitest, 12-minuti kõnnitest, 10-meetri kõnnitest, eesmärk on hinnata eelkõige vanemaealiste skeleti-lihassüsteemi funktsionaalsust.

Tabelis 2 on näidatud vajalikud puusaliigese liikuvusulatused igapäevategevuste sooritamiseks.

Tabel 2. Keskmised puusaliigese liikuvusulatused igapäevategevustel.