6.1. Anamnees

1. Kas on esinenud vaagnapiirkonna traumat või vigastust? Kukkumine tuharale, ebaõige tõstmisliigutus, vaagna või kehatüvega seotud väändemoment aga ka näiteks tasapinnast mööda astumine võivad suurendada sakroiliakaalliigeste (ingl sacroiliac joints, edaspidi ka SI-liigesed) patoloogiat.

2. Valu lokalisatsioon, kas esineb valu kiirgumist? SI-liigeste patoloogia korral esinev sügav, tuim, määratlemata valu on sageli unilateraalne ning see kiirgub haaratud kehapoole tuharasse või reie tagakülge. SI-liigeste valu ei laiene põlveliigesest allapoole.

3. Kuna valu esineb? Kas valu hoiab patsiendi ärkvel? SI-liigeste patoloogiaga seotud valu võib esineda näiteks asendist teise keeramisel voodis, voodist tõusmisel või kõndimisel haaratud alajäseme toeperioodil. Valu on sageli püsiv, tihti puudub seos valu ja kindla kehaasendi vahel. Lokaalne sümfüüsi valu suureneb puusaliigese lähendajalihaste või kõhu sirglihase aktiveerumisel.

4. Milline on patsiendi tööviis, domineerivad tööasendid või -liigutused, millised on valuga seotud vabaaja tegevused?

5. Kas esineb valu provotseerivaid tegevusi? Näiteks võib trepist üles- või allaminek, kõndimine, aga ka istumisasendist püstitõusmine avaldada survet SI-liigestele.

6. Kas esineb alajäseme nõrkust? SI-liigeste patoloogia korral võib esineda ka neuroloogiline defitsiit.

7. Kas esineb urineerimishäireid? SI-liigeste düsfunktsioon võib tekitada urineerimishäireid.

8.  Rasedus võib hormonaalsete muutuste tõttu mõjutada SI-liigeste ligamentide elastsust.

Vaagnapiirkonna patsiendi psühhosotsiaalsete probleemide tuvastamine võimaldab mõjutada füsioteraapia kulgu.

9. Kui patsiendil on diagnoositud reumatoidartriit, Reiteri sündroom või anküloseeriv spondüliit, siis nimetatud haigused võivad mõjutada SI-liigeste funktsionaalsust.

10. Kui patsiendil esineb psühhosotsiaalseid probleeme, mis võivad mõjutada vaagnapiirkonna kaebusega seotud füsioteraapiat, siis võib sobiva küsimuse või küsimustikuga täpsustada ärevuse või depressiooni olemasolu.