E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
5.6. Müotoomid
Perifeersete liigeste hindamise järgselt hindab terapeut patsiendi lihasjõudu võimaliku neuroloogilise nõrkuse tuvastamiseks (tabel 5). Iga müotoomi eraldi hinnates asetatakse liiges kas neutraal- või puhkeasendisse, misjärel avaldab terapeut vastavale liigutusele isomeetrilist vastupanu (tabel 6). Võimaliku lihasnõrkuse tuvastamiseks peab lihaskontraktsiooni säilitama vähemalt 5 sekundit. Et võrrelda samaaegselt mõlema alajäseme lihaste jõudu, sooritatakse müotoomitestid hüppeliigese plantaar- ja dorsaalfleksioonil ning inversiooni ja eversioonil, aga ka varvaste sirutamisel bilateraalselt. Samaaegne bilateraalne hindamine ei ole võimalik puusa- ja põlveliigeste testide korral, sest alajäsemete raskus ning liigne surve alaseljale takistavad testi õnnestumist. Terapeut peab avaldama liigutuslikku vastupanu hinnatavast liigesest distaalselt luu peal, mitte liigese peal, sest see võib takistada sümptomite ilmnemist. Näiteks patsiendi seliliasendis, puusaliigese painutust teostavate lihaste hindamiseks asetab terapeut oma käe patsiendi reieluule distaalselt. Hüppeliigese liigutusi soovitatakse hinnata põlveliiges ligikaudu 30° painutatud asendis spetsiifiliselt siis, kui patsient kurdab ishiasvalu, sest täielik hüppeliigese dorsaalfleksioon provotseerib närvikoe venitumist. Kuna sirutatud põlveliigese korral suureneb istmikunärvi venitus, siis testiaegne lihasnõrkus võib olla tingitud valust mitte testi ajal avalduvast survest närvijuurele. Näiteks võib L3 ja L4 närvijuure patoloogiat ning reie nelipealihase nõrkust hinnata funktsionaalselt ühel jalal istumast seisma tõusmise testiga, sealjuures võib patsient tasakaalu säilitamiseks toetuda terapeudi kätele.
Kui patsiendil esineb äärmiselt suur valu, siis teostada esmalt kõik hindamised patsiendi seliliasendis, seejärel kõhuliasendis. See vähendab hindamisega seotud vajalike liigutuste hulka ning patsiendi ebamugavustunnet. Joonisel 9 on näidatud asendid ja võtted alakeha müotoomide hindamisel.
Tabel 5. Lülisamba nimmeosa närvijuurte sündroomid.
|
Närvijuur |
Dermatoom |
Lihasnõrkus |
Paresteesia |
|
L1 |
Selg, reieluu suure pöörla ja kubemepiirkond |
Puudub |
Kubemepiirkond nt istumisel |
|
L2 |
Selg, reie eesmine piirkond kuni põlveliigeseni |
m psoas, puusaliigese lähendajad |
Aeg-ajalt reie eesmine piirkond |
|
L3 |
Selg, tuhara ülemine osa, reie eesmine piirkond ning põlveliiges, alajäseme mediaalne osa |
m psoas, m quadriceps |
Põlveliigese sisemine ning alajäseme anterioorne piirkond |
|
L4 |
Tuhara sisemine piirkond, reie välimine piirkond, alajäseme sisemine piirkond, labajala selgmine piirkond, suur varvas |
m tibialis anterior, m extensor hallucis |
Sääre ja hüppeliigese sisemine piirkond |
|
L5 |
Tuhar, reie tagumine ja välimine piirkond, labajala selgmine piirkond, talla sisemine piirkond, esimene, teine ja kolmas varvas |
m extensor hallucis, m peroneus, m gluteus medius, hamstringlihased, m tibialis anterior |
Alajäseme lateraalne piirkond, keskmiselt kolm varvast |
|
S1 |
Tuhar, reie tagumine piirkond, alajäse |
Säär ja hamstringlihased, tuharalihased, peroneaallihased, talla painutajalihased |
Lateraalselt kaks varvast, labajalg ning alajäse kuni põlveliigeseni, labajala taldmine osa |
|
S2 |
Sama, mis S1 |
Sama, mis S1 va peroneaallihased |
Alajäseme lateraalne piirkond, põlveliiges, kand |
|
S3 |
Kubemepiirkond, reie sisemine piirkond põlveliigeseni |
Puudub |
Puudub |
|
S4 |
Lahkliha, genitaalpiirkond, ristluu alumine piirkond |
Kusepõis, pärasool |
Sadulapiirkond, genitaalpiirkond, pärakupiirkond, impotentsus |
Tabel 6. Alajäseme müotoomid.
|
Närvijuur |
Funktsioon |
Lihased |
|
L1-L2 |
Puusaliigese painutus |
m psoas, m iliacus, m sartorius, m gracilis, m pectineus, m adductor longus et brevis |
|
L3 |
Põlveliigese sirutus |
m quardiceps femoris, m adductor longus,magnus et brevis |
|
L4 |
Hüppeliigese dorsaalfleksioon |
m tibialis anterior et posterior, m quadriceps femoris, m tensor fasciae latae, m adductor magnus, m obturator externus |
|
L5 |
Suure varba sirutus |
m extensor halluxis longus, m extensor digitorum longus, m gluteus medius et minimus, m obturator internus, m semimembranosus, m semitendinosus, m peroneus tertius, m popliteus |
|
S1 |
Hüppeliigese plantaarfleksioon Hüppeliigese eversioon Puusaliigese sirutus Põlveliigese painutus |
m gastrocnemius, m soleus, m gluteus maximus, m obturator internus, m piriformis, m biceps femoris, m semitendinosus, m popliteus, m peroneus longus et brevis, m extensor digitorum brevis |
|
S2 |
Põlveliigese painutus |
m biceps femoris, m piriformis, m soleus, m gastrocnemius, m flexor digitorum longus, m flexor halluxis, metatarsaalluude vahelised lihased |
|
S3 |
– |
metatarsaalluude vahelised lihased (va m abductor hallucis), m flexor hallucis brevis, flexor digitorum brevis, m extensor digitorum brevis |
