5.2. Vaatlus

Lisaks tavapärasele rühivaatlusele annab kliinilisele mõtlemisele ainest ka patsiendi kehatüübi hindamine.

Lülisamba nimmeosa kaebusega patsiendi vaatlusel saab tuvastada patsiendi kehatüübi: ektomorf ehk asteeniline (kõhn), mesomorf ehk atleetlik ning endomorf ehk pükniline (ülekaaluline). Samuti saab vaatlusega hinnata, kuidas patsient kõnnib teraapiaruumis, kas esineb kõnnimustrihäireid? Kõnnimustrihäirete korral peab täpsustama valu põhjuse- on see alajäsemes või püütakse kõnnimustri muutusega leevendada sümptomeid mujal kehapiirkonnas? Milline on patsiendi suhtumine, on ta pinges, letargiline (haiguslikult unine), tüdinenud, tervisliku välimusega? Akuutse seljavalu korral on tüüpiline antalgiline (valulik) kehaasend, kus nimmelordoos on lamenenud ning sundasendi põhjuseks on lihasspasm. Paljud seljavalupatsiendid pole võimelised säilitama vaagna neutraalasendit, mille korral eesmis-ülemised niudeluuogad (anterior superior iliac spine-ASIS) on vähesel määral madalamal kui tagumis-ülemised niudeluuogad (posterior superior iliac spine-PSIS). Ka seljavalukaebusega patsiendi rühti vaadeldakse üldiste rühivaatluse põhimõtete alusel eest-, külg- ning tagantvaates.

Vaagna ristisündroom

Vaagna ristisündroomi (ingl pelvic crossed syndrome) korral on posturaalsed ehk staatilised lihased (m iliopsoas) ületoonuses ning lühenud kompensatoorselt vastavalt rühihäirele, samal ajal dünaamilistel ehk faasilistel lihastel (kõhulihased) on tendents atroofiale. Vaagna ristsündroomi korral mõjutab vaagnapiirkonna lihaste, aga ka kere- ja alajäsemelihaste düsbalanss vaagna neutraalasendit (joonis 1). On leitud, et kombinatsioon nõrkadest (ingl weak muscles), venitunud (ingl long muscles) ja tugevatest (ingl strong muscles) ning lühenenud (ingl short muscles) lihastest viib seljavalu tekkeni. Vaagna ebastabiilsuse või alaseljalihaste spastilisusega (ületoonusega) patsiendil esinevad vaevused istuma laskumisel. Diskogeense valu korral esineb valu ette painutusel ning istumisel, sealjuures mida kauem istutakse, seda suurem on valu.

Vaagna ristisündroomi korral on nõrgad ning venitunud kõhulihased ja suur tuharalihas, lühenenud ning ületoonuses on puusa painutaja- ja selja sirutajalihased.

Vaagna ristisündroomi korral on nõrgad ning venitunud kõhulihased ja suur tuharalihas, lühenenud ja ületoonuses on puusaliigese painutaja- ja selja sirutajalihased. Lihaste düsbalanss soodustab vaagna anterioorse kalde ja ülemäärase nimmelordoosi teket ning puusaliigese painutajalihaste lühenemist (kontraktuuri), mis hüperaktiivsuse (ületoonuse) tõttu soodustavad kõhulihaste jõunäitajate vähenemist. Nõrgad tuharalihased omakorda soodustavad hamstringlihaste ja selja sirutajalihaste toonuse suurenemist ning ülemäärast puusaliigese sirutust. Vaatamata sellele, et pikk selja sirutajalihas on ületoonuses, on lühikesed selja sirutajalihased (multifidiused ja rotaatorlihased) nõrgad. Hamstringlihaste lühenemine soodustab vaagna posterioorset asendit, mis tekib kompensatoorselt lühenenud puusaliigese painutajalihaste ning vaagna anterioorse kalde tasakaalustamiseks. Keskmise tuharalihase nõrkus suurendab toonust sama kehapoole nimmeruutlihases (m quadratus lumborum) ja lai-sidekirmelihases (m tensor fasciae latae). Vaagna ristisündroom on sageli seotud ülakeha ristisündroomiga.

Joonis 1. Vaagna ristisündroom.

Funktsionaalne alajäsemete pikkuse erinevus

Et mõista kumulatiivse ülekoormuse tekkepõhjusi alaseljavalu kaebusega patsiendil võib tema hindamisel esineda vajadus tuvastada funktsionaalne alajäsemete pikkuse erinevus. Kui tavapäraselt on patsiendi eest- ja tagantvaates, nii eesmised kui tagumised niudeluuogad bilateraalselt sümmeetrilisel joonel, siis vastavate luumärkpunktide asümmeetria korral võib vaagna lateraalsuunalise kalde põhjustada ka funktsionaalne alajäsemete pikkuse erinevus, mis võib olla tingitud luu pikkuskasvu häirest, alajäseme teljelisuse häirest (O- või X-jalgsus, sääreluu deviatsioonasend) või teatud liigese düsfunktsioonist (tabel 3).

Tabel 3. Funktsionaalne alajäsemete pikkuse erinevus.

Liiges	Funktsionaalne pikenemine	Funktsionaalne lühenemine
hüppeliiges	supinatsioon	pronatsioon
põlveliiges	ekstensioon	fleksioon
puusaliiges	madalamal (ingl lowering) ekstensioon välisrotatsioon	tõstetud (ingl lifting) fleksioon siserotatsioon
ristluu	anterioorne rotatsioon	posterioorne rotatsioon