4.2. Vaatlus

Nii nagu iga vaatlusel, peab terapeut märkama muutusi patsiendi rühis, sest see võib juhtida tähelepanu lülisamba rinnaosa probleemidele. Tagantvaates peab hindama, kas ülemine, mediaalne abaluunurk on Th3 ogajätkega samal tasemel ning abaluu alumine nurk Th7–Th9 ogajätke tasandil. Abaluu mediaalne serv peab olema paralleelselt lülisambaga, 5 cm kaugusel lülisamba ogajätketest. Lülisamba füsioloogilised kõverused on lordoos lülisamba kaela- ja nimmeosas ning küfoos lülisamba rinna- ja sakraalosas. Korrektse rühi korral on lülisamba küfoosid ja lordoosid füsioloogiliselt normaalse ulatusega, rühihäire või patoloogia korral on lülisamba kõverused ülemäära suured või lamenenud. Vaatlusega on võimalik tuvastada lisaks tüüpilistele rühihäiretele nii lülisamba rinnaosas kui kaela- ja nimmeosas ka lülisamba rinnaosa küfootilised deformatsioonid, lülisamba lateraalsuunalise kõverdumise aga ka rinnakorvi tüübi. 

Lülisamba rinnaosa küfootilised deformatsioonid

Lülisamba rinnaosa küfootilised deformatsioonid on küürselg, ümarselg, lameselg, leseküür.

Küürselg (ingl k hump back) deformatsiooni korral tekib lülisamba rinnapiirkonda posterioorne nurk, mida nimetatakse küüruks. Küürselg deformatsioon on tavaliselt struktuurne, tingitud ühe või mitme rinnalüli kiilukujulisest asendist kas lülisamba murru, onkoloogilise seisundi või luuhaigusega seoses. Küürselg deformatsiooni korral on vaagnakalle tavaliselt normaalne (30°).

Ümarselg (ingl round back) deformatsiooni korral on vähenenud vaagnakalle (20°) koos lülisamba torakolumbaalosa füsioloogilise kumeruse ja nõgususega. Keha raskuskeskme säilitamiseks toepinnal, kompenseeritakse puudulikud lülisamba kumerused nt strukturaalse küfoosiga, mis on tingitud lülisammast ümbritsevate pehmete kudede ületoonusest pikaajalise ebakorrektse rühi või luuliste struktuuride arenguhäire (Scheuermanni tõbi) tõttu.

Lameselg (ingl flat back) deformatsiooni korral on lülisamba rinnaosa küfoosi füsioloogiline kumerus puudulik, esineb lülisamba liikuvuse piiratus ning vähenenud on vaagnakalle (20°).

Leseküür (ingl Dowager`s hump) on tingitud postmenopausaalsest osteoporoosist. Osteoporoos põhjustab lülisamba rinnapiirkonnas lülikehade kiilukujulisi murde, mis omakorda on strukturaalse skolioosi ja kehapikkuse vähenemise põhjus.

Skolioos

Skolioos on mittestruktuurne või struktuurne lülisamba lateraalsuunaline kõverdumine.

Skolioos on deformatsioon, mille korral esineb üks või enam lateraalsuunalist kõverust lülisamba rinna- või nimmeosas. Lülisamba kaelaosa skolioosi nimetatakse kõõrkaelsuseks (torticollis). Skolioos võib olla mittestruktuurne (suhteliselt lihtsalt korrigeeritav, kui skolioosi tekkepõhjus on leitud) või struktuurne. Mittestruktuurset skolioosi võib põhjustada ebakorrektne rüht, vaimse tervise häire, närvijuure kompressioon, põletik lülisamba piirkonnas, jalgade pikkuse erinevus, puusaliigese kontraktuur.  Struktuursed muutused võivad olla tingitud geneetilistest, idiopaatilistest või kaasasündinud probleemidest nagu näiteks lülisamba lülide kiilukujuline asend, poollüli või lülisamba luustumishäire. Struktuurse muutuse tekitab luuline häire, mille korral väheneb normaalne lülisamba liikuvus. Lülisamba kõverus määratakse vastavalt kõveruse suunale ning piirkonnale. Kaela skolioosi ehk kõõrkaelsuse korral on kõveruse nurk lülide C1 ja C6 vahel, kaela-rinnaosa kõveruse nurk on C7-Th1 lülide vahel, rinnapiirkonna kõverus on Th2 ja Th11 lülide vahel, torakolumbaal kõverus on Th12 ja L1 lülide vahel, nimmeosa kõverus on L2 ja L4 vahel ning nimme-ristluu kõveruse nurk on L5 või S1 vahel. Lülisamba rinnapiirkonna skolioosiga kaasneb visuaalselt tuvastatav lülisamba deformatsioon koos roiete deformatsiooniga (joonis 1A). Skolioosi deformatsioonid võivad varieeruda alates kergest roideküürust, tõsise lülisamba rotatsioonini. Struktuurse skolioosi korral lülisamba lülikehad roteeruvad ning deformeeruvad kumeruse suunas. Rinnapiirkonna skolioosi korral tekitab lülikehade rotatsioon ka roiete deformatsiooni nii, et roided on surutud posterioorsele ning rinnakorv on skolioosi kumeruse poolel kokku surutud. Idiopaatilise skolioosi korral on roided asümmeetriliselt. Et täheldada skolioosiga seotud kõrvalekalded, tuleb nii luulisi struktuure kui pehmeid kudesid hinnata bilateraalselt, ka roiete sümmeetrilisust peab hindama mõlemal kehapoolel.  Joonisel 1B on näidatud lülisamba kõveruse mõõtmine skoliomeetriga.

Joonis 1. A – skolioos; B – lülisamba kõveruse mõõtmine skoliomeetriga.

Rinnakorvi deformatsioonid

Tüüpilised rinnakorvi deformatsioonid on tuvirind, lehterrind ja silinderrind.

Tuvirind (ingl pigeon chest; lad pectus carinatum), lehterrind (ingl funnel chest; lad pectus excavatum) ja silinderrind (ingl barren chest) on kolm enamlevinud rinnakorvi deformatsiooni tüüpi. Tuvirind deformatsiooni korral on rinnakorv võlvunud ette ning alla. Nimetatud rinnakorvi deformatsioonile on iseloomulik rinnakorvi anteroposterioorse ulatuse suurenemine. Tuvirind deformatsioon on kaasasündinud häire, mis mõjutab hingamise efektiivsust ning see avaldub sisse- ja väljahingamismahtude vähenemises. Lehterrind on samuti kaasasündinud rinnakorvi deformatsioon, mille korral rinnakuluu on suunatud posterioorsele, olles ülemistest roietest tagapool. Rinnakorvi anteroposterioorne mõõde on lehterrinna korral vähenenud ning südame asend võib olla nihkunud. Sissehingamisel avaldab lehterrind liigset survet rinnakuluule, mõjutades hingamist ning soodustades rinnaküfoosi teket. Silinderrind deformatsiooni korral on rinnakuluu suunatud ette ja üles nii, et rinnakorvi anteroposterioorne diameeter suureneb. Silinderrind deformatsiooni korral on võimalik kopsuemfüseemi esinemise tõenäosus.