13.5. Kõnni kineetilised näitajad

Kõndimise ajal toimuvad keha liigutused tänu lihastele, aluspinnaga seotud reaktsioonijõududele, gravitatsioonile ning hooliigutustele. Kineetika on mehaanika osa, mis kirjeldab keha staatikat ja dünaamikat.

Lihaste ülesanne on tagada kõnni ajal liigutuste kiiruse suurendamine ning vähendamine, löögijõudude absorbtsioon ning keha stabiilsus. Liigutuste kiiruse suurendamisega ehk lihaste kontsentrilise töörežiimiga tagatakse keha edasiliikumine, liigutuste kiiruse vähendamisega ehk lihaste ekstsentrilise töörežiimiga tagatakse kõnnil sujuvad ning kontrollitud liigutused. Ka löögijõudude absorbtsiooni ajal töötavad lihased ekstsentriliselt. Löögijõudude absorbtsiooni eesmärk on vähendada kehale mõjuvaid jõudusid ajal, mil alajäse puudutab aluspinda. Isomeetriliselt töötavate stabiliseerivate lihaste eesmärk on tagada kehaosa stabiilsus kõnni ajal.

Kõnnitsükli erineval perioodil töötab lihas ühel hetkel liigutuskiiruse suurendajana, teisel hetkel liigutuskiiruse vähendajana. Kõnnitsükli ajal ei ole kõik lihased pidevalt aktiivsed ‒ kõnni tsükliline aktiivsus, kus lühike lihastöö vaheldub lühikese puhkeperioodiga, tagab pikemaajalise kõndimisvõimekuse.  Suure osa energiast tarbivad lihased kõnni toeperioodis liigutuste kiiruse suurendamisel ja vähendamisel, väiksema osa hooperioodis. Lihaste aktiivsus on suurim toeperioodi alguses ning hooperioodi lõpus, lihaste suhteline inaktiivsus esineb vertikaalmomendifaasis ning hooperioodil. Hooperioodil viib alajäset edasi toeperioodi lõppfaasis varba äratõuke poolt tekitatud hooliigutus.

Et osata juhendada patsiendi kõnnimustrit korrigeerivaid terapeutilisi harjutusi, tuleb teada, et vastavalt funktsioonidele jagatakse ka lihased löögijõudude absorbeerijateks, liigutuste stabilisaatoriteks, liigutuskiiruse suurendajateks ning liigutuskiiruse vähendajateks. Mõned kõndimisega seotud lihasfunktsioonid kattuvad, sest löögijõudude absorbtsioon nõuab liigutuskiiruse vähendamist.

Löögijõudude absorbeerijad

Löögijõudude absorbtsiooni eesmärk on vähendada kehale mõjuvaid jõudusid algkontakti ajal.

Löögijõudude vähendamiseks toimib reie nelipealihas kõnni toeperioodi alguses, kannalöögifaasist amortisatsioonifaasini, löögijõudude absorbeerijana. Löögijõud absorbeeruvad kui alajäse puudutab aluspinda ning aluspind lükkab keha löögi tagajärjel tagasi (ground reaction force – toereaktsioon ehk kõnni toeperioodil aluspinna poolt keha mõjutav jõud). Reie nelipealihas vähendab põlveliigese painutuse kiirust ning kontrollib põlveliigese painutuse ulatust kõnnitsükli alguses. Kannalöögifaasi alguses, kui labajala eesmine osa ei ole kontaktis aluspinnaga, töötavad hüppeliigese dorsaalfleksiooni teostavad lihased isomeetriliselt, labajala aluspinnale langemist kontrollivad samad lihased kõnni toeperioodi järgmistes faasides ekstsentrilise töörežiimiga, toimides samal ajal ka liigutuskiiruse vähendajana ning löögijõudude absorbeerijana.

Liigutuste stabilisaatorid

Kõnnistabiilsuse tagavad puusaliigese sirutaja- ja kerelihased.

Et säilitada kõndimisel keha sirutatud asend ja ennetada kehatüve ning vaagna ülemäärast külgsuunalist kallutust, töötavad puusaliigese sirutajalihased ning kerelihased liigutuste stabilisaatoritena. Suur tuharalihas võimaldab kõndimisel vältida kehatüve liigset ettepainutust, keskmine ja väike tuharalihas ning laisidekirmepingutaja stabiliseerivad vaagna lateraalsuunaliste liigutuste osas, selja sirutajalihas tasakaalustab pea, ülajäsemed ja kehatüve vaagna suhtes. Nimetatud lihased saavutavad suurima aktiivsuse kõnni toeperioodi alguses ja lõpus kui keharaskus kantakse ühelt alajäsemelt teisele. Laisidekirmepingutaja on aktiivne ka hooperioodi alguses, kus tema eesmärk on stabiliseerida vaagen.

Liigutuskiiruse suurendajad

Liigutuste kiiruse suurendamisega tagatakse keha edasiliikumine, liigutuste kiiruse vähendamisega tagatakse kõnnil sujuvad ning kontrollitud liigutused.

Liigutuskiiruse suurendajate aktiivsus on kõrge kõnni erinevates faasides. Sääre tagumised lihased demonstreerivad suurimat liigutuskiirust kõnni toeperioodi lõpus, mil tõukejõuga viiakse alajäse hooperioodis passiivselt ette. Sääre tagumiste, spetsiifiliselt hüppeliigese inversiooni ja eversiooni teostavate lihaste aktiivsus avaldub juba toeperioodi keskel, mil nad tagavad kontrolli ja stabiilsuse keharaskuse kandmiseks ühelt alajäsemelt teisele. Kuna pindluulihased ja tagumine säärelihas on aktiivsed kogu toeperioodil, siis ülekoormus ning labajala puudulik biomehaanika soodustavad vastavate struktuuridega seotud tendinopaatia teket, mis sageli väljendub hüppeliigese ülemäärase pronatsioonasendi korral.

Hooperioodil tõstavad hüppeliigese ja varvaste dorsaalfleksiooni teostavad lihased labajala ning suunavad selle kannalöögi faasiks õigesse asendisse.   

Puusaliigese painutajalihaste aktiivsus on suurim hooperioodi alg- ja keskfaasis, mil toimub puusaliigese painutus ning labajala tõstmine aluspinnalt. Hooperioodil on reie lähendajalihaste aktiveerumise eesmärk  hoida alajäse tugijala lähedal ning tagada kehatüve sirutus hetkel, mil tugijalg läbib vertikaalmomendifaasi.

Liigutuskiiruse aeglustajad

Kõnni hooperioodil toimivad hamstringlihased põlveliigese kaudu liigutuskiiruse aeglustajatena sujuva kannalöögi tagamiseks ning toeperioodi alguses kehatüve viimiseks tugijala kohale. Toeperioodi alguses toimib reie nelipealihas nii löögijõudude absorbeerijana kui liigutuskiiruse aeglustajana. Liigutuskiirust aeglustavad kõnni toeperioodi alguses ka hüppeliigese dorsaalfleksiooni teostavad lihased.