13.4. Kõnni kinemaatilised näitajad

Oluline on teada liigeste liikumisulatusi ning liigeste liikumisjärjestusi kõndimisel.

Kõnni ajal toimuvad keha sinusoidaalsed liikumised on põhjustatud muutustest liigeste liikuvusulatuses. Teatud liigeste liikuvusulatused kõnnil ei ole suured, kuid nad on olulised, et tagada sujuv kõndimine. Liigutused toimuvad nii sagitaal-, frontaal- kui transversaaltasapindades. Kui liigutus ühes tasapinnas on piiratud, siis pole sujuv kõndimine võimalik. Füsioterapeut peab teadma kõndimisega seotud liigeste liikumisjärjestust ning liigeste liikumisulatusi, et funktsionaalsete probleemide korral need korrigeerida. Samuti on oluline teada, et keha raskuskeskme säilimist toepinna kohal toetab lisaks normaalsele lihasjõule ning liigesliikuvusele ka kõndimise ajal sirutatud ning neutraalasendis olev kehatüvi. Kehatüve liikumine on kooskõlas vaagna liikumisega ‒ kui vaagen pöördub ühes suunas, siis kehatüvi teises suunas. Käte hooliigutused assisteerivad kehatüve selle rotatsiooni ajal nii, et kehatüve liikumine on väiksem. Kehatüve ja vaagna koordineeritud liigutused tagavad sujuva ja stabiilse kõndimise.

Kuna kinemaatika on mehaanika osa, mis tegeleb keha liikumise matemaatilise kirjeldamisega, siis esitatakse alljärgnevalt vaagna, puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumised erinevatel kõnnifaasidel.

Vaagna liikumine kannalöögifaasist vertikaalmomendifaasini

Kannalöögifaasi ajal on vaagen sagitaaltasapinnas 5° ulatuses anterioorses kaldes, vertikaalmomendifaasiks vaagna anterioorne kalle väheneb. Frontaaltasapinnas on vaagen kannalöögifaasi ajal eleveeritud 4°, hakates langema kohe pärast kannalööki. Alajäseme liikumisel kannalöögifaasist vertikaalmomendifaasi toimub vaagna siserotatsioon 4° ulatuses.

Vaagna liikumine vertikaalmomendifaasist varba äratõukeni

Kui alajäse liigub kõnni toeperioodi lõppu, on vaagen 5° ulatuses posterioorses kaldes. Frontaaltasapinnas langeb vaagen alates vertikaalmomendifaasist kuni varba äratõukeni 8°. Kõnni toeperioodi lõpus toimub vaagna välisrotatsioon kokku 8° ‒ algsest siserotatsioonist 4° ning välisrotatsiooni 4°.

Vaagna liikumine hooperioodi algfaasis

Hooperioodi alguses on eelnevalt posterioorses kaldes olnud vaagen liikunud 5° ulatuses anterioorsele. Frontaaltasapinnas vaagen langeb, transversaaltasapinnas roteerub vaagen hooperioodi algfaasis 4° välisrotatsioonasendist hooperioodi lõppfaasiks 4° ulatuses siserotatsioonasendisse.

Kõnnitsükli ajal toimub vaagna antero-posterioorne liikumine 4° ulatuses, vaagna lateraalsuunaline kalle 8° ulatuses ning rotatsioonid 8° ulatuses.

Vaagna liikumine hooperioodi lõppfaasis

Hooperioodi lõppfaasis on vaagen sagitaaltasapinnas posterioorses kaldes, frontaaltasapinnas vähesel määral eleveeritud ning transversaaltasapinnas siserotatsioonasendis.

Puusaliigese liikumine kannalöögifaasist vertikaalmomendifaasini

Kannalöögifaasi ajal on puusaliiges sagitaaltasapinnas painutatud 30°, frontaaltasapinnas lähendatud 2-6° ning transversaaltasapinnas vähesel määral roteeritud sisse. Vertikaalmomendifaasi ajal on puusaliiges vähem painutatud ning lähendatud kui kannalöögifaasi ajal ning vähesel määral roteeritud välja.

Puusaliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba äratõukeni

Kõnni toeperioodi lõpus on puusaliiges sirutatud 10° kannalöögifaasis ning 5-0° varba äratõukefaasis. Frontaaltasapinnas on puusaliiges kannalöögifaasi ajal neutraalsendis, liikudes varba äratõuke faasi ajaks 4° adduktsiooni. Transversaaltasapinnas liigub puusaliiges vertikaalmomendifaasi järel siserotatsioonasendist neutraalasendisse kannalöögifaasi ajaks ning 4° välisrotatsioonasendisse varba äratõuke faasi ajaks.

Puusaliigese liikumine hooperioodi algfaasis

Hooperioodi algfaasis jätkub painutus puusaliigeses kuni 20°-ni, toimub maksimaalne puusaliigese abduktsioon 5° ulatuses ning säilib puusaliigese välisrotatsioonasend.

Kõnnitsükli ajal toimub puusaliigeses painutus- ja sirutusliigutus 43° ulatuses, abduktsioon- ja adduktsioonliigutus 13° ulatuses ning rotatsioonid 8° ulatuses.

Puusaliigese liikumine hooperioodi lõppfaasis

Vahetult enne hooperioodi lõppfaasi on puusaliigese painutus 30°. Kuna puusaliiges on hooperioodi algfaasis maksimaalselt eemaldatud, siis hooperioodi lõppfaasis või vahetult enne kannalöögifaasi liigub puusaliiges frontaalteljel neutraalasendisse. Transversaaltasapinnas liigub puusaliiges vahetult enne kannalöögifaasi vähesel määral siserotatsioonasendisse.

Põlveliigese liikumine kannalöögifaasist vertikaalmomendifaasini

Kannalöögifaasi ajal on põlveliiges täielikult või peaaegu täielikult sirutatud. Säär on välisrotatsioonasendis 8-10°. Kui keharaskus alajäsemel suureneb, paindub põlveliiges 15° ning sääre välisrotatsioon asendub siserotatsiooniga.

Põlveliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba äratõukeni

Vertikaalmomendifaasi ajal on põlveliigeses toeperioodi kõige suurem painutusnurk, kannalöögifaasiks liigub põlveliiges sirutusasendisse. Pärast seda kui säär on maksimaalses siserotatsioonasendis vahetult enne vertikaalmomendifaasi, liigub säär välisrotatsioonasendisse varba äratõukefaasiks. Vahetult enne varba äratõukefaasi toimub põlveliigeses 35° ulatuses passiivne painutus hüppeliigese aktiivse plantaarfleksiooni ja põlveliigest painutavate jõudude toimel.

Põlveliigese liikumine hooperioodi algfaasis

Hooperioodi algfaasis on põlveliigeses maksimaalne painutus 60°, sest labajalg pole kõnni hooperioodil kontaktis aluspinnaga. Et säästa kõndimise ajal energiat, on keskmine labajala kaugus (foot clearance) aluspinnast kõigest 0,87cm. Reielihaste jõu langus või põlveliigese liikuvuspiiratus vähendab labajala kaugust aluspinna suhtes veelgi. Säär, olles pärast varba äratõuget maksimaalses välisrotatsioonasendis, liigub hooperioodi alguses siserotatsioonasendi suunas.

Põlveliigese liikumine hooperioodi lõppfaasis

Pärast seda kui põlveliiges on hooperioodi algfaasis maksimaalselt painutatud, hakkab ta progresseeruvalt sirutuma, jõudes enne kannalöögifaasi täielikku sirutusasendisse.

Kõnnitsükli ajal toimub põlveliigeses sirutus- ja painutusliigutus 0-60° ning rotatsioonid 18° ulatuses.

Kõnnitsükli ajal on põlveliigese täielik liikuvusulatus sagitaaltasapinnas 60° ning sääre rotatsioon 18°. Põlveliigese maksimaalne painutus toimub kõnni toeperioodil vertikaalmomendifaasi ajal ning hooperioodi keskfaasi ajal. Säär on maksimaalses siserotatsioonasendis amortisatsioonifaasi ajal ning maksimaalses välisrotatsioonis varba äratõuke ajal.

Hüppeliigese liikumine kannalöögifaasist vertikaalmomendifaasini

Kannalöögifaasi ajal on hüppeliiges ja labajalg neutraalasendis. Pärast kannalöögifaasi kui alajäsemele kantakse rohkem keharaskust liigub hüppeliiges 15° plantaarfleksioonasendisse. Subtalaarliiges liigub pronatsioonasendisse, et aktsepteerida keharaskusega seotud löögijõudusid. Subtalaarliigese pronatsioon tagab labajala keskosa elastsuse, võimaldab kohaneda erinevate tasapindadega ning toimib löögijõudude absorbeerijana. Varbad on kuni vertikaalmomendifaasini neutraalasendis.

Kui alajäse liigub vertikaalmomendifaasi, liigub hüppeliiges 10° dorsaalfleksioonasendisse. Nimetatud 10° tagab alajäseme sujuva liikumise üle toepinna. Väiksem hüppeliigese dorsaalfleksioon tingib keha kaldumise lateraalsele vertikaalmomendifaasi ajal. Vahetult enne vertikaalmomendifaasi, liigub subtalaarliiges supinatsioonasendisse. Labajala pikitelg pikeneb passiivselt alates kannalöögist vertikaalmomendifaasini. Kannalöögifaasi ajal toimub labajala esmane kontakt aluspinnaga kanna posterioorse osaga, vähesel määral labajala keskteljest lateraalsel. Keha liikudes ette, kantakse rohkem keharaskust kannalt labajala keskosale.

Hüppeliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba äratõukeni

Vertikaalmomendifaasi järel liigub hüppeliiges dorsaalfleksioonasendist varba äratõuke ajaks 20° plantaafleksioonasendisse. Kandluu liigub inversioonasendisse, subtalaarliiges jätkab liikumist supinatsioonasendisse tagades labajalale stabiilsuse varba äratõuke faasiks. Labajala pikitelg lüheneb ning MTP-liigesed sirutuvad 30° pärast vertikaalmomendifaasi ning varba äratõukeks 60°. IP-liigestes on neutraalasend nii kõnni toe- kui hooperioodil. Kui vertikaalmomendifaasi ajal on keharaskus metatarsaalluude pea taga, siis varba äratõukeks kantakse keharaskus esimese ja teise MTP-liigese piirkonda.

Hüppeliigese liikumine hooperioodi algfaasis

Pärast varba äratõuget liigub hüppeliiges dorsaalfleksioonasendisse kuni jõuab neutraalasendisse. Hooperioodi keskfaasiks on nii hüppeliiges kui varbad neutraalasendis.

Kõnnitsükli ajal toimub hüppeliigese plantaar- ja dorsaalfleksioonliikuvus 30° ulatuses.

Hüppeliigese liikumine hooperioodi lõppfaasis

Hüppeliiges ja varbad jäävad neutraalasendisse kuni hooperioodi lõpuni. Subtalaarliiges on kogu hooperioodil pronatsioonasendis.