13.2. Keha raskuskese

Keha raskuskese paikneb seismise ajal teise ristluu lülikeha ees.

Seistes on keha raskuskese (center of gravity) teise ristluu lülikeha (S2) suhtes 5 cm anterioorselt. Meeste keha raskuskese on õlavöötme suurema massi tõttu mõnevõrra kõrgemal. Kõndimisel liigub keha raskuskese vertikaalselt ja horisontaalselt. Keha raskuskeskme liikumine väljendub pea ja ülakeha liikumisega, mil need kõnni toeperioodil tõusevad ning hooperioodil langevad.

Kõndimisel on tähtis viia keha edasi võimalikult tõhusalt. Keha raskuskeskme liikumise säilitamine võimalikult minimaalsena tagab efektiivse kõndimise. Liigesed, alates vaagnast kuni varvasteni, võimaldavad keha raskuskeskme asukoha muutusi hoida kõnnil minimaalsena, sest keha liikumisel erinevatel tasapindadel liigesnurgad muutuvad.

Sujuvaks ja tõhusaks kõndimiseks, liigutuskiiruse kontrollimiseks ning kehaasendi säilitamiseks peab lihastel olema piisavalt jõudu. Tõhusa kõndimise korral absorbeerib keha talle mõjuvad löögijõud, mis tulenevad keharaskuse kandmisest ühelt alajäsemelt teisele. Kui nimetatud teguritest üks on puudulik, tekivad kõnnimustrihäired, liigutuskvaliteedihäired, vigastused või kõnnitakse kõrge energiavajadusega.

Kahe alajäseme osalemine kõndimisel tagab keha raskuskeskme efektiivse sinusoidaalse liikumise. Keha raskuskeskme liikumisvahemik üles ning alla on keskmiselt 4 cm. Keha raskuskeskme liikumine sinusoidaalselt või laineliselt säästab energiat ning vähendab löögijõude. 

Keha raskuskeskme asend, mis muutub kõndides, sõltub alajäseme liigeste ning alajäsemete asendist kõnnil, aga ka kõnnitsükli pikkusest, sammu laiusest ning kõnni kiirusest.

Kõnnitsükli, mille pikkus on keskmiselt 156 cm, moodustab sama alajäseme kannalöök kahel järjestikusel korral. 

Sammu moodustab distants ühe alajäseme kannalöögist teise alajäseme kannalöögini. 

Keskmine sammu laius on 5-8±3,5 cm. 

Keskmine kõnnirütm on 80-120 sammu minutis.

Kõnnitsükli pikkus (stride length) ehk kahe sammu pikkus on distants, mille moodustab sama alajäseme kannalöök kahel järjestikusel korral. Sammu pikkus (step length) on distants ühe alajäseme kannalöögist teise alajäseme kannalöögini ühes kõnnitsüklis. Olgugi, et kõnnitsükli pikkus sõltub inimese pikkusest, on keskmine kõnnitsükli pikkus 156 cm.

Sammu laiuse (stride witdh) määrab keha külgsuunaline liikumine, mis on tingitud keharaskuse kandmisest ühelt alajäsemelt teisele. Sammu laiust näitab kaugus ühe alajäseme keskjoonest teise alajäseme keskjooneni kõnni vertikaalmomendifaasis. Vaatamata sellele, et ka sammu laius sõltub inimese pikkusest ja keha suurusest, on keskmine sammu laius 5-8±3,5 cm.

Nii nagu kõnnikiirus (gait speed, velocity) varieerub indiviiditi, nii erinevad ka keskmised kõnnikiiruse näitajad. Uuringute kohaselt peetakse keskmiseks kõnnikiiruse näitajaks nii 60 sammu minutis kui 101 kuni 122 sammu minutis. Keskmiselt kõnnib inimene 1,4 meetrit sekundis. Keskmine kõnnirütm (cadence) on 90-120 sammu minutis, sealjuures astuvad naised 6-9 sammu minutis kiiremini kui mehed.