E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
11.7. Spetsiifilised testid
Terapeut peab sooritama vaid neid spetsiifilisi teste, mis võimaldavad asjakohaselt kinnitada diagnoosi. Kui patsiendi anamneesis puudub trauma või korduvate liigutustega seostatav funktsionaalne probleem, siis sõltuvalt patsiendi vanusest, võib teostada närvijuure kompressioontesti, et välistada või kinnitada lülisamba kaelaosa patoloogia. Üldised, küünarliigesega seotud spetsiifilised testid on liigessidemete ebastabiilsuse testid, lateraalse epikondüliidi test, küünarliigese painutustest ulnaarnärvi hindamiseks ning sõrmede pigistamistest keskpidise närvi ja eesmise luudevahelise närvi hindamiseks.
Valgus test
Valgus ja varus test küünarliigese piirkonnas võimaldab tuvastada küünarliigese piirkonna sidemete ebastabiilsuse.
Liigessidemete testid võimaldavad tuvastada küünarliigese valgus– ja varusasendiga seotud ebastabiilsuse.
Et hinnata valgusasendiga seotud küünarliigese sidemete ebastabiilsust, stabiliseerib terapeut ühe käega patsiendi ülajäseme küünarliigese piirkonnas mediaalselt ning teise käega randmeliigese piirkonnas. Terapeut rakendab patsiendi küünarvarre distaalses osas abduktsioon- ehk valgussuunalist jõudu, eesmärgiga palpatoorselt hinnata küünarliigese mediaalset ligamenti (valgus ebastabiilsus) (joonis 9A). Valgus testi sooritamisel on soovitav hoida patsiendi õlavars välisrotatsioonasendis. Test võimaldab tuvastada küünarliigese ebastabiilsuse, küünarliigese liikuvuspiiratuse või valu, mida võrrelda mittehaaratud jäsemel.
Varus test
Et hinnata varusasendiga seotud küünarliigese sidemete ebastabiilsust, on patsiendi ülajäse painutatud küünarliigesest 20-30° ning stabiliseeritud terapeudi poolt nii, et tema üks käsi toetab patsiendi küünarliigese piirkonda lateraalselt ning teine käsi randmeliigese piirkonda. Terapeut rakendab patsiendi küünarvarre distaalses osas adduktsioon- ehk varussuunalist jõudu, eesmärgiga palpatoorselt hinnata küünarliigese lateraalset ligamenti (varus ebastabiilsus) (joonis 9B). Normaalsel juhul tunneb terapeut surve avaldamisel ligamendi pinguldumist. Varus testi sooritamisel on soovitav hoida patsiendi õlavars siserotatsioonasendis.
Terapeut võib järjest tugevamat survet avaldades testi sooritada mitu korda, kuni muutuste tekkimiseni valu või liigesliikuvuse osas. Kui testi sooritamisel ilmneb liigessideme ülemäärane lõtvus või erineb liigese lõppliikuvus normaalsest, on tegemist liigessideme vigastuse või küünarliigese posterolateraalse ebastabiilsusega. Posterolateraalne küünarliigese ebastabiilsus on enim levinud küünarliigese ebastabiilsuse vorm, mille korral küünarvarreluu asend õlavarreluu suhtes on nihkunud nii, et küünarvarreluu on õlavarreluu plokis ülemäärases supinatsioonasendis või roteerunud lateraalsele.
Joonis 9. Küünarliigese sidemete ebastabiilsuse hindamine. A – valgus test; B – varus test.
Lateraalse epikondüliidi test
Lateraalse ja mediaalse epikondüliidi test tuvastab vastavalt küünarliigese sirutaja- ja painutajalihaste kroonilisest ülekoormusest tingitud lihas-kõõluse düsfunktsiooni.
Küünarliigese sirutajalihaste (tennisisti küünarliiges või lateraalne epikondüliit) või painutajalihaste (golfimängija küünarliiges ehk mediaalne epikondüliit) krooniline ülekoormus tekitab kõõluste mikrotraumasid, mis omakorda põhjustavad kõõluse degeneratiivseid muutusi ehk tendionopaatiat. Lateraalse või mediaalse epikondüliidi hindamisel, peab meeles pidama, et kiirguv valu küünarliigese piirkonnas võib tuleneda lülisamba kaelaosa patoloogiast või on seotud perifeerse närvi patoloogiaga.
MEETOD 1
Terapeut stabiliseerib pöidlaga patsiendi lateraalse epikondüüli (joonis 10A). Patsiendil palutakse panna sõrmed rusikasse ning proneerida küünarvars. Terapeut avaldab patsiendi labakäel dorsaalselt vastupanu ajal, mil patsient teostab randmeliigese radiaaldeviatsiooni ja sirutuse. Valu õlavarre lateraalse epikondüüli piirkonnas võimaldab hinnata testi positiivseks. Et määrata valu lokalisatsioon, võib lateraalse epikondüüli piirkonda palpeerida.
MEETOD 2
Lateraalse epikondüüli palpeerimise ajal proneerib terapeut passiivselt patsiendi küünarvarre, teostab randmeliigese täieliku painutuse ning sirutab küünarliigese (joonis 10B). Valu õlavarre lateraalse epikondüüli piirkonnas võimaldab hinnata testi positiivseks. Kirjeldatud test võib avaldada survet ka radiaalnärvile, mistõttu radiaalnärvi kompressiooni korral on sümptomid sarnased lateraalsele epikondüliidile. Elektrodiagnostiline uuring võimaldab eristada kõõluse ja närvi patoloogia.
MEETOD 3
Terapeut takistab kolmanda sõrme distaalse kuni proksimaalse interfalangeaalliigeste sirutust, avaldades survet m extensor digitorum lihasele ja selle kõõlusele (joonis 10C). Valu õlavarre lateraalse epikondüüli piirkonnas võimaldab hinnata testi positiivseks.
Joonis 10. Lateraalse epikondüliidi testid. A – meetod 1; B – meetod 2; C – meetod 3.
Mediaalse epikondüliidi test
Terapeut palpeerib patsiendi küünarvarrelu mediaalse epikondüüli, teostab passiivselt küünarvarre supinatsiooni ning sirutab nii küünar- kui randmeliigese. Valu õlavarre mediaalse epikondüüli piirkonnas võimaldab hinnata testi positiivseks.
Küünarliigese painutustest
Küünarliigese painutustest hindab ulnaarnärvi neuroloogilist düsfunktsiooni.
Küünarliigese painutustest võimaldab hinnata ulnaarnärvi neuroloogilist düsfuntsiooni. Patsiendil palutakse maksimaalselt painutada küünarliigesed, sirutada randmeliigesed, eemaldada vähesel määral õlavarred kehatüvest, suruda õlavööde alla ning säilitada kirjeldatud asend 3-5 minutit (joonis 11). Pareseesia ulnaarnärvi innervatsioonialal küünarvarres või labakäes võimaldab hinnata testi positiivseks. Küünarliigese painutustest võimaldab tuvastada ka ulnaarnärvi patoloogiaga seotud kubitaalkanali sündroomi.
Joonis 11. Küünarliigese painutustest.
Sõrmede surumistest
Kui sõrmede surumistestil suudab patsient teostada surumise sõrmepadjanditega, võib leid viidata mediaannärvi düsfunktsioonile.
Patsiendil palutakse suruda kokku nimetissõrme ja pöidla distaalne osa. Normaalselt teostatakse surumine sõrmeots vastu sõrmeotsa (joonis 12A). Kui patsient pole võimeline viima kokku sõrmeotsad, vaid paneb kokku sõrmede padjandid, viitab see eesmise luudevahenärvi (n interosseus anterior) ehk mediaannärvi haru patoloogiale. Leid võib viidata eesmise luudevahenärvi pitsumisele, kuna see kulgeb m pronator terese kahe pea vahel.
Joonis 12. Sõrmede surumistest. A – normaalne surumine B – normist kõrvalekalduv surumine.
Tineli test küünarliigese piirkonnas
Ulnaarnärvi düsfunktsiooni korral on Tineli test küünarliigese piirkonnas positiivne.
Ulnaarnärv paikneb kubitaalkanalis, küünarnuki ja küünarvarreluu mediaalse epikondüüli vahel.
Tineli test küünarliigese piirkonnas on positiivne kui kubitaalkanali koputlemise ajal tekib ulnaarnärvi innervatsiooni alal tundlikkushäire ulnaarselt küünarliigese piirkonnast kuni labakäeni (joonis 13). Distaalseim piirkond, kus patsient tunneb patoloogilisi aistinguid, tähistab närvi taastumise piiri.
