
E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
1.8. Funktsionaalsed testid
Funktsionaalne test hindab patsiendi kaebusega seotud liigutuslikku funktsiooni kas igapäevategevuse, hobi- või sporditegevuse ajal.
Funktsionaalsed testid sisaldavad teatud ülesande analüüsi või tegevuse vaatlust, aga ka detailset vigastuse või häire mõju hindamist patsiendi igapäevaeluga seotud tegevus(t)ele. Funktsionaalsed testid hindavad patsiendi võimet teostada ülesannet, mis mõjutab keha tervikuna (joonis 3). Sõltuvalt patsiendi eesmärkidest ning tema funktsionaalsest seisundist, on väga oluline valida efektiivne teraapiameetod ning täpsustada, millised funktsionaalsed tegurid on patsiendi jaoks olulised. Patsiendi sotsiaalsest rollist, aga ka tema hobi- või vabaaja tegevustest lähtuvalt võib olla vajadus hinnata korduvate liigutustega tegevusi või staatilisi asendeid nõudvaid tegevusi.
Joonis 3. Alajäsemete ja ülakeha funktsionaalsuse hindamine toolilt tõustes.
Mõningatel juhtudel on vajalik patoloogia tuvastamiseks hinnata patsiendi liigutusi erinevatel kiirustel või erinevate koormustega. Näiteks mittetraumaatiline õlaliigese ebastabiilsus ujujal võib ilmneda liigutusel, mis teostatakse vees teatud kiiruse ning koormusega. Kuna funktsionaalne hindamine on seotud vigastuse mõjuga patsiendi elule, tema tegevustele, mis põhjustavad sümptome või tegevustele, mis on sümptomite tõttu piiratud, siis vastavaid tegevusi tuleb patsiendipõhiselt hinnata. Näiteks hinnatakse funktsionaalselt patsiendi kõndi, toolilt tõusmist, toolile laskumist, riietumist, söömist, televiisori vaatamist, raamatu lugemist, telefoni käsitlemist, toidu valmistamise või toidukaupade hankimisega seotud tegevusi (tabel 7). Vaatluse ajal hindab terapeut, mida patsient suudab teha, mida mitte, milline on näiteks käeline osavus või jõud eseme haaramisel või pigistamisel.
Tabel 7. Tegevuste hindamise näiteid Goldsteini (1995) alusel.
Voodiga seotud tegevused |
Siirdumine voodis, padja, teki haldamine, vajalike esemete kättesaamine, istuma tõusmine |
Söömisega seotud tegevused |
Kahvli/ noa/ lusika, klaasi/ tassi kasutamine, liha lõikamine |
Riietumisega seotud tegevused |
Riiete selga panemine, paelte sidumine, sokkide/ kingade jalga panemine |
Siirdumistega seotud tegevused |
Siirdumine voodist toolile, istumast seisma, siirdumine autosse |
Kõndimisega seotud tegevused |
Kõndimine tasasel/ ebatasasel pinnal/ treppidel, uste avamine, kõndimise ajal esemete kandmine, kõnni distantsi ja kiirusega seotud hindamine, käimisabivahendid, kõnnimustrihäirete hindamine |
Sörkimine, sprintimine |
Erinevatel tasapindadel, vees |
Hüppamine |
Kõrgus- ja kaugushüpe, hüpped ette ja taha, tasasel ning ebatasasel pinnal |
Kerged majapidamistööd |
Tolmu võtmine, nõude/ põranda pesemine |
Toidu valmistamine |
Köögiviljade lõikamine, ahju sisselülitamine, toiduainete koguste mõõtmine |
Poes käimisega seotud tegevused |
Ostukäru lükkamine, ostude kandmine, taskust raha võtmine, |
Aiatöödega seotud tegevused |
Põlvitamine, lehtede riisumine, kaevamine, kastmine |
Esemete tõstmine |
Esemete tõstmine laualt, põrandalt |
Löögi/ viske/ püüdmis-liigutusega seotud tegevused |
Pesapallikurika, tennisereketi, golfikepi käsitlemine, üle- ja altkäe visked, löögid/ visked kahe käega, püüdmised ühe- ja kahe käega, erinevate esemete püüdmine |
Osavus, kiirus, jõud |
Spetsiifilised harjutused, erineva suurusega esemete liigutamine erineval kiirusel |
Funktsionaalseid teste kasutatakse ka provokatiivsete testidena, et esile kutsuda sümptomeid, mida patsient kurdab. Funktsionaalsed testid võimaldavad hinnata patsiendi teraapia progressiooni aga ka seda, kas patsient on valmis teostama temale olulisi tegevusi ning seeläbi täitma oma sotsiaalset rolli.