11.1 Anamnees

Lateraalne epikondüliit ehk tennisisti küünarliiges esineb sageli 35-aastastel ja vanematel inimestel seoses ametialase tegevuse või hobitegevusega seotud liigutuste suure koormusega.

Küünarliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamneesiga täpsustatakse tema vanus, amet, domineeriv ülajäse ning hobitegevused. Lateraalne epikondüliit ehk tennisisti küünarliiges esineb sageli 35-aastastel ja vanematel inimestel seoses ametialase tegevuse või hobitegevusega seotud liigutuste suure koormusega. Lateraalset epikondüliiti põhjustavad korduvad randmeliigese sirutus- ja painutusliigutused, aga ka randmeliigese stabiliseerimiseks vajalik vähesel määral randmeliigesest sirutatud  asend. Laste küünarliigese piirkonna kaebuse korral võib funktsionaalsel hindamisel tuvastatava küünarvarre supinatsioonpiiratuse korral kahtlustada küünarvarreluu dislokatsiooni. Vanusevahemik 15-20 eluaastat on tavapärane, et diagnoosida osteochondritis dissecans (kasvueas esinev liigeskõhrealuse luu aseptiline nekroos, mille tagajärjel võib irduda kõhrega seotud luuosakesi).

Küünarliigese piirkonna vigastuse korral tuleb selgitada vigastuse tekkemehhanism. Kas kukkumine toimus väljasirutatud ülajäsemele või küünarnukile? Kas igapäevategevustes esineb korduvaid, küünarliigest koormavaid liigutusi? Kas lähiajal on olnud tegevusi, mis on patsiendi jaoks ebatavaline? Kas patsient on tundnud nt viskeliigutusel või igapäevategevusel küünarliigese piirkonnas plõksatust? Kui plõksatusele järgnes valu ning turse küünarliigese mediaalsel pinnal, võib see viidata ulnaarse kollateraalsideme vigastusele.

Kui kaua on probleem küünarliigese piirkonnas esinenud? Kas seisund on ajaga ägenenud, leevenenud? Kus on valu? Kas esineb kiirguv valu, kas valu on püsiv, kas valu esineb öösel? Valu küünarvarreluu lateraalse epikondüli piirkonnas viitab lateraalsele epikodüliidile. Sõltuvalt patsiendi vanusest, kaebuse ajalisest kestusest ning valu kiirguvast iseloomust, võib teostada spetsiaalsed testid lülisamba kaelaosa hindamiseks. Kui esineb ülajäseme tundlikkushäiret (paresteesiat), tuleb kontrollida ülajäsemega seotud dermatoome või sooritada perifeersete närvide seisundi hindamiseks spetsiaalsed testid (nt ülajäseme pingetestid). Kui patsient kurdab valusid mitmes liigeses, tuleb täpsustada reumatoidartriidi või osteoartroosi diagnoos.

Millised tegevused süvendavad, millised leevendavad valu? Kas tõmbamine (traktsioon), väänamine või tõukamine (kompressioon) mõjutavad valu? Näiteks võivad küünarliigese piirkonna kudedele survet avaldada kirjutamine, võtme keeramine, ukse avamine, triikimine, haaramine, esemete tõstmine, esemete kandmine või  küünarvarrele toetamine. Milline asend leevendab küünarliigese piirkonna valu? Sageli hoiavad patsiendid kaebuse ägedas etapis ülajäset puhkeasendis. Kas esineb küünarliigese deformatsioon, hematoomi või lihasspasmi õlavarre, küünarvarre piirkonnas?

Millised liigutused on piiratud? Kui piiratud on küünarliigese painutus ja sirutus, on patoloogiast haaratud nii ulnahumeraal kui radiohumeraal liiges. Kui supinatsioon või pronatsioon on piiratud, võib patoloogia esineda ühes viiest liigesest: radiohumeraalliiges, ülemine radioulnaarliiges, keskmine radioulnaarliiges, alumine radioulnaarliiges või ulnameniskokarpaalliiges randme piirkonnas.