1.7. Isomeetrilised testid vastupanuga

Isomeetrilised testid vastupanuga võimaldavad tuvastada lihasjõu languse, närvi-lihase innervatsioonihäire ning valu liigutusega seotud lihases või kõõluses. 

Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on hinnatav jäse vastavas liigeses puhkeasendis.

Liigesfunktsiooni hindamiseks teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga viimasena. Enne testi sooritamist peab terapeut veenduma, et muud terviseriskid (nt südamepuudulikkus, väga kõrge vererõhk, tugi-liikumisaparaadi erinevate struktuuride äge põletikuline seisund, luumurd) ei oleks takistuseks testi sooritamisel. Testi eesmärk ning testi sooritamise põhimõtted tuleb selgitada patsiendile. Isomeetrilist lihasjõudu saab manuaalselt hinnata kõikides lihasgruppides. Vastupanuga sooritatud isomeetriliste testide ajal aktiveerib patsient jõuliselt ning staatiliselt (isomeetriliselt) lihase, mille funktsioonisuunal avaldab terapeut liigutuslikku vastupanu ilma, et liigutus toimuks liigeses. Isomeetrilised testid vastupanuga võimaldavad tuvastada lihase kontraktiilsete kudede, sealjuures närvi-lihas innervatsiooni düsfunktsiooni. Kui patoloogia esineb lihases, selle kõõluses või luupiirkonnas, millele kõõlus kinnitub, siis demonstreerib patsient testi ajal valu ja funktsionaalset nõrkust. Valu suurus ning nõrkus on seotud vigastusastme ning patsiendi valu taluvusega. Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on patsiendi liiges neutraal- või puhkeasendis nii, et minimaalne surve avalduks lihaskoele (tabel 4).

Tabel 4. Liigeste puhkeasendid isomeetriliste testide ajal.

Liiges	Asend
Fassettliiges (lülisammas)	Lülisamba painutuse ja sirutuse keskel
Lõualiiges	Suu avatud vähesel määral
Glenohumeraalliiges (õlaliiges)	55º abduktsioon, 30º horistontaal-adduktsioon
Akromiklavikulaarliiges	Õlavars kehatüve kõrval normaalses füsioloogilises asendis
Sternoklavikulaarliiges	Õlavars kehatüve kõrval normaalses füsioloogilises asendis
Küünarliiges	70º fleksioon, 35º supinatsioon (joonis 2)
Randmeliiges	Neutraalasend ning vähesel määral ulnaardeviatsioon
MCP liiges	Vähesel määral painutatud
IP liiges	Vähesel määral painutatud
Puusaliiges	30º fleksioon, 30º abduktsioon, vähesel määral välisrotatsioon
Põlveliiges	25º fleksioon
Hüppeliiges	10º plantaarfleksioon, inversiooni ja eversiooni keskel
MTP liiges	Neutraalasend
Varvaste IP liiges	Vähesel määral fleksioon

“Ära lase ennast liigutada” ütleb terapeut patsiendile enne, kui avaldab vastupanu patsiendi lihase isomeetrilise jõu hindamiseks.

Et tagada lihase isomeetriline kontraktsioon ning hoida patsiendi liigutus testi ajal minimaalsena, ütleb terapeut patsiendile „ära lase ennast liigutada“. Testi sooritamise keskmine aeg on 5 sekundit. Et sooritada isomeetriline test vastupanuga, peab lihasjõud vastama astmetele 3-5 (tabel 5). Kui lihasjõud on väiksem kui aste 3, siis rakendatakse lihaste testimise juhendites soovitatavaid muid meetodeid. Kui terapeudil on raske eristada lihasjõu astet 4, astmest 5, võib testi ajal rakendada ekstsentrilist pidurdusmeetodit, mis võimaldab hinnata maksimaalset isomeetrilist jõudu. Nimetatud meetodi korral algab lihasjõu hindamine isomeetrilise kontraktsiooniga, kuid testi käigus avaldab terapeut piisavat, liigutuslikku jõudu, kutsudes esile patsiendi lihase ekstsentrilise kontraktsiooni.

Joonis 2. Küünarliigese asend isomeetrilise vastupanutesti ajal.

Tabel 5. Lihasjõu hindamise skaala.

Aste	Väärtus	Liigutusaste
5+	Normaalne (100%)	Täielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes maksimaalse vastupanuga
4	Hea (75%)	Täielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes mõõduka vastupanuga
3+	Rahuldav +	Täielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes minimaalse vastupanuga
3	Rahuldav (50%)	Täielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes
3‒	Rahuldav ‒	Mõningane, kuid mitte täielik liikuvusulatus gravitatsiooni suhtes
2+	Puudulik +	Algatab liikumise gravitatsiooni suhtes
2	Puudulik (25%)	Täielik liikuvusulatus kui gravitatsioon on elimineeritud
2‒	Puudulik ‒	Algatab liikumise kui gravitatsioon on elimineeritud
1	Minimaalne	On tõendeid vähesest lihaskontraktsioonist, kuid mitte liigese liikumist
0	Null	Lihaskontraktsioon ei ole palpeeritav

Kui terapeut tuvastab passiivsete liigutuste hindamise ajal piiratud või ülemäärase liigesliikuvuse, siis tasub kaaluda isomeetrilise vastupanuga testi sooritamist liigese erinevas algasendis. See võimaldab mõista, kas lihasnõrkus on tingitud vaid jõudefitsiidist (asendinõrkus) või mõjutab jõunäitajat ka lihase pikkus (venitusnõrkus). Pseudoisomeetriline kontraktsioon on seotud kahte liigest ületavate lihastega, kus lihas töötab kontsentriliselt ühe liigese piirkonnas ning ekstsentriliselt teise liigese piirkonnas. Kahte liigest ületavad lihased (hamstringlihas, m biceps brachii, m gastrocnemius) on enim vigastusele vastuvõtlikud, sest nad aktiveerivad sama liigutuse ajal kahte liigest. 

Et hinnata patsienti kui tervikut on oluline teada, et lihasgrupid jaotatakse lisaks teistele klassifikatsioonidele ka posturaalseteks ehk toonilisteks ning faasilisteks (tabel 6). Toonilised lihased vastutavad sirge rühi eest, kuid rühihäirete korral tekib vastavate lihaste ületoonus, ka kontraktuur, kuid mitte atroofia. Faasilistel lihastel on tendents nõrgeneda.

Tabel 6. Lihasgruppide funktsionaalne jaotus.

Ületoonuses ehk posturaalsed/toonilised lihased	Nõrgad ehk faasilised lihased
m gastrocnemius, m soleus	m peroneus
m tibialis posterior	m tibialis anterior
hamstringlihased	m vastus medialis ja m vastus lateralis
m rectus femoris	m gluteus maximus, medius, minimus
m iliopsoas	m rectus abdominis
m tensor fasciae latae	m externus obliquus abdominis
m piriformis	m serratus anterior
m erector spinae (spetsiifiliselt lumbaal-, torakolumbaal- ning kaelaosa)	m rhomboideus
m quadratus lumborum	m trapezius pars ascendens
m pectoralis major	lühikesed kaela painutajalihased
m trapezius pars descendens	ülajäseme sirutajalihased
m levator scapulae
m sternocleidomastoideus
m scalenus
ülajäseme painutajalihased

Lihasjõu languse põhjused: kõrge lihastoonus, perifeerse närvi kahjustus, närvijuure patoloogia, ülemise motoneuroni kahjustus, kõõluse patoloogia, reflekside inhibeerumine, valu, luu- või pehmekoe avulsioon, vaimse tervise häire.

Kokkuvõtvalt peab terapeut hindama vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal, kas lihaskontraktsioon põhjustab valu, valu olemasolul selle intensiivsust ja kvaliteeti, lihaskontraktsiooni jõudu ning selgitama kontraktsiooni tüübi (kontsentriline, isomeetriline ekstsentriline, ekontsentriline), mis põhjustab probleemi. Lihasnõrkuse põhjused võivad olla lihaspinge (ületoonus), pärsitud/inhibeeritud valu/refleksid, perifeerse närvi kahjustus, närvijuure kahjustus (müotoom), ülemise motoneuroni kahjustus (isegi kui lihases on kõrges toonuses) kõõluse patoloogia (tendinopaatia), avulsioon (lahtirebimine), vaimse tervise häire.