E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine

10.5. Isomeetrilised testid vastupanuga

Õlaliigest ümbritsevate lihaste isomeetrilised testid vastupanuga teostatakse õlaliigese fleksioon, ekstensioon, abduktsioon, adduktsioon, välis- ja siserotatsioon, aga ka küünarliigese fleksioon ning ekstensioon suundadel.

Pärast õlaliigese aktiivsete ja passiivsete liigutuste hindamist teostatakse isomeetrilised lihasjõutestid vastupanuga seistes, istudes, aga ka seliliasendis. Vaatamata sellele, et õlaliigest ümbritsevate lihaste isomeetrilist vastupanujõudu hinnatakse valdavalt seliliasendis, on soovitav testid teostada mitmes erinevas algasendis, et selgitada lihaskontraktsiooni mehhaaniline efekt erinevates testitingimustes. Näiteks võib deltalihase eesmise ja külgmise osa isomeetrilist jõudu hinnata õlaliigese fleksioonil ja abduktsioonil liigese erinevate nurkade all.

Normaalsel juhul ei tohiks isomeetrilise vastupanutesti ajal abaluu liikuda. Vastavate testide nõrk külg on see, et terapeut ei saa testi ajal tagada abaluu stabilisatsiooni. Abaluu protraktsioon või eendumine testi ajal viitab abaluu stabilisaatorlihaste nõrkusele. Õlaliigese aktiivsete liigutuste hindamisel ilmnenud ebamugavustunne või valu annab põhjuse hinnata vastava liigutuse sooritanud lihase isomeetrilist jõudu. Vastupanuga teostatud isomeetrilisel testil ilmnenud valu või ebamugavustunne viitab lihaspatoloogiale. Terapeut peab olema võimeline tuvastama patoloogilise lihase või lihased (tabel 5). Kui patsient tunneb valu näiteks õlaliigese siserotatsiooni, abduktsiooni ja adduktsiooni testi ajal, on tõenäoline abaluualuse lihase patoloogia, juhul kui teised lihased, teistel liigutustel on valuvabad.

Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal on algselt patsient seliliasendis, tema õlavars on kehatüve kõrval ning küünarliiges on painutatud 90º. Märguande peale „ära lase end liigutada“, teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga järgmistel funktsioonidel: õlaliigese fleksioon (joonis 13A), õlaliigese ekstensioon (joonis 13B), õlaliigese abduktsioon (joonis 13C), õlaliigese adduktsioon (joonis 13D), õlaliigese välisrotatsioon (joonis 13E), õlaliigese siserotatsioon (joonis 13F, küünarliigese fleksioon (joonis 13G) ja küünarliigese ekstensioon (joonis 13H). Kuna õlavarre kaks- ja kolmpealihas toimivad nii küünar- kui õlaliigeses, on oluline hinnata ka nende lihaste isomeetriline jõud. Vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal peab leidma suhtelise jõu erinevused võrdluses teiste õlaliigest ümbritsevate lihastega ning kontralateraalselt samade lihastega. Näiteks peab abduktsioonjõud olema 50-70% adduktsioonjõust, fleksioonjõud 50-60% adduktsioonjõust, siserotatsioonjõud 45-50% adduktsioonjõust, välisrotatsioonjõud 65-70% siserotatsioonjõust, fleksioonjõud 50-60% ekstensioonjõust ning horisontaaladduktsioonjõud 70-80% horisontaalabduktsioonjõust.

Joonis 10-13

Joonis 13. Õlaliigest ümbritsevate lihaste isomeetrilised testid vastupanuga. A – õlaliigese fleksioon; B – õlaliigese ekstensioon; C – õlaliigese abduktsioon; D – õlaliigese adduktsioon; E – õlaliigese välisrotatsioon; F – õlaliigese siserotatsioon; G – küünarliigese fleksioon; H – küünarliigese ekstensioon.

Tabel 5. Õlaliigest ümbritsevad lihased, nende funktsioon ja närvijuure innervatsioon.

Funktsioon

Lihas

Närvijuure innervatsioon

Õlaliigese fleksioon

m deltoideus (pars anterior)

m pectoralis major (pars clavicularis)

m coracobrachialis

m biceps brachii

C5-C6

C5-C7

Õlaliigese ekstensioon

m deltoideus (pars posterior)

m teres major

m teres minor

m latissimus dorsi

m pectoralis major (pars sternalis)

m triceps brachii longissimus

C5-C6

C6-C8

C5-C6

C5-C8,Th1

Õlaliigese abduktsioon

m deltoideus

m supraspinatus

m infraspinatus

m subscapularis

m teres minor

m biceps brachialis

C5-C6

C5-C7

Õlaliigese adduktsioon

m pectoralis major

m latissimus dorsi

m teres major

m subscapularis

C5-C6

C6-C8

C5-C6

Õlaliigese välisrotatsioon

m infraspinatus

m deltoideus

m teres minor

C5-C6

Õlaliigese siserotatsioon

m pectoralis major

m deltoideus

m latissimus dorsi

m teres major

m subscapularis

C5-C6

C6-C8

C5-C6

Abaluude tõstmine (ingl elevation)

m trapezius (pars descendens)

m levator scapulae

m rhomboideus major

m rhomboideus minor

XI kraniaalnärv

C3-C4

(C4), C5

Abaluude langetamine (ingl depressioon)

m serratus anterior

m pectoralis major

m pectoralis minor

m latissimus dorsi

m trapezius (pars ascendens)

C5-C6, (C7)

C5-C6

C8-Th1

C6-C8

XI kraniaalnärv

Abaluude eemaldamine

m serratus anterior

m pectoralis major

m pectoralis minor

m latissimus dorsi

C5-C6, (C7)

C5-C6

C8-Th1

C6-C8

Abaluude lähendamine

m trapezius

m rhomboidues major

m rhomboideus minor

XI kraniaalnärv

(C4), C5

Abaluude alumise nurga välisrotatsioon (ingl upward rotation)

m trapezius (pars descendens et ascendens)

m serratus anterior

XI kraniaalnärv, C3-C4

C5-C6, (C7)

Abaluude alumise nurga siserotatsioon (ingl downward rotation)

m levator scapulae

m rhomboideus major

m rhomboideus minor

m pectoralis minor

C3-C4

(C4), C5

Küünarliigese fleksioon

m brachialis

m biceps brachii

m brachioradialis

m pronator teres

m flexor carpi ulnaris

C5-C6, (C7)

C5-C6

C5-C6, (C7)

C6-C7

C7-C8

Küünarliigese ekstensioon

m triceps brachii

m anconeus

C6-C8

C7-C8, (Th1)