10.1. Anamnees

Kõige enam kurdavad patsiendid liigutuse ajal esinevat õlavalu, õlaliigese liikuvuse piiratust ning õlaliigese ebastabiilsust.

Õlaliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees sisaldab küsimust vigastuse ning selle tekkemehhanismi kohta.  Kui patsient kukkus väljasirutatud käele, kas trauma tagajärg oli õlavarreluu murd või õlaliigese dislokatsioon? Kas patsient sai löögi õlaliigese piirkonda? Kui patsient maandus kukkudes küünarnukile, mille tagajärjel võis nihkuda õlavarreluu vastu õlanukki, siis võib vastav trauma viidata acromioclavikulaarliigese dislokatsioonile. Kas õlaliiges tundub ebastabiilne, kas on tunne „justkui tuleks liiges liigutuse ajal välja?“ Kas tegevuste ajal või magades esineb paresteesiat? Paljudel juhtudel on ülekoormusvigastus ilmne vahetult korduvate liigutuste sooritamise järgselt viidates struktuursele ebastabiilsusele ehk korduvale õlaliigese dislokatsioonile.

Kas patsient asetab ülajäseme puhkeasendisse, kas ta toetab ülajäset tugisidemega, kas ta kardab kätt liigutada? Kas on teatud asendeid või liigutusi, mis võimendavad valu ja sümptomeid? Oluline on teada, et lülisamba kaelaosa liigutus võib samuti põhjustada valu õlaliigese piirkonnas.

Kui patsiendil on esinenud korduvaid õlaliigese dislokatsiooni juhtumeid, siis võib iga õlaliigese välisrotatsiooni sisaldav liigutus olla häiriv, sest liigutus on seotud anterioorse dislokatsiooniga. Korduvad dislokatsioonid võivad põhjustada valu ka maksimaalse õlaliigese siserotatsiooni ajal, kui õlavarreluupea on surutud vastu liigese eesmist õõnsust. Õlaliigese maksimaalses välisrotatsioon- ning abduktsioonasendis võib patsient tunda paresteesiaga seotud tuimust ning õlaliigese nõrkust. Kirjeldatud sümptom viitab pinges liigeskapslile, õlaliigese artrokinemaatilisele häirele ja abaluu düskineesiale. Viskealade sportlastel võib õlaliigese ebastabiilsus olla seotud abaluu asendihäirega, abaluu mediaalse serva inferioorse asetusega, kaarnajätke (ingl coracoid) asendihäire ning kaarnajätke piirkonna valuga, aga ka abaluu düskineesiaga. Ka siis võib kahtlustada õlaliigese eesmist ebastabiilsust kui sportlasel on minimaalsed funktsionaalsed sümptomid, kuid ta kurdab valu viskeliigutuse kindlas faasis. On tavaline, et õlaliigese ebastabiilsus ning sekundaarne pitsumissündroom esinevad koos. Sekundaarselt tekkinud õlaliigese pitsumissündroom on sageli õlaliigest stabiliseerivate lihaste, abaluu ja õlavarreluu kontrollimehhanismi häire. Õlaliigese stabiilsus sõltub nii dünaamilistest stabiliseerijatest (lihased) kui staatilistest stabiliseerijatest (liigeskapsel, liigesõõnsuse serv).

Öövalu ja puhkeasendivalu on sageli seotud rotaatormanseti rebendiga, harva kasvajaga. Kehalise aktiivsusega seotud valu viitab paratenoniidile (kõõluse epitenoni ja kõõlustupe vahelise sidekoe põletik), sealjuures õlavarre kakspealihase tendinopaatia (kõõluse haigestumus) võib esineda suusatajatel, aga ka ujujatel, kelle päevane treeningkoormus on väga suur. Õlaliigese põletik väljendub õlaliigese lõppliikuvuse piiratustena. Acromioklavikulaarvalu ilmneb õlaliigese 90° ja ulatuslikuma abduktsiooliigutuse ajal, sternoclavikulaarvalu suureneb õlaliigese horisontaaladduktsiooni ajal.

Kui kaua on õlaprobleem kestnud? Külmunud õlaliigese sündroom (ingl frozen shoulder) ehk õlaliigese periartriidile omased kolm staadiumi (progressioon, platootasand, regressioon) võivad kesta ligikaudu aasta ja enamgi.

Kui patsient kurdab tegevuste järgselt ülajäseme nõrkust või raskustunnet, võib kaebus viidata vaskulaarsetele probleemidele. Kas esinevad venoosse vereringe probleemidega seotud häired nagu turse või kudede jäikus, mis laieneb sõrmedeni? Kas esineb arteriaalseid sümptomeid nagu külmatunne või ülajäseme kahvatus? Kirjeldatud sümptomid võivad olla veenide või arterite kompressiooni tagajärg. Rindkereava sündroomi (ingl thoracic outlet syndrome) korral võib kompressioonsurve mõjutada nii vaskulaarseid kui neuroloogilisi struktuure, sest nende sisend ülajäsemesse toimub scalenus kolmnurga, costoclavikulaarruumi kaudu ning väikese rinnalihase ja kaarnajätke all.

Milline käsi on domineeriv? Sageli on domineeriv ülajäse madalamal võrreldes mittedomineeriva ülajäsemega. Sageli on domineeriva ülajäseme lihasmass suurem ning õlaliigese liikuvus väiksem võrreldes mittedomineeriva ülajäsemega.