9.7. Spetsiifilised testid

Tabel 5. Peamised hüppeliigese ja labajala piirkonna spetsiifilised testid.

Kontsluu neutraalse asendi hindamise test Sääre-kanna teljelisuse test Labaja eesosa-kanna teljelisuse hindamine Sääreluu torsioontestid Hüppeliigese eesmine sahtlitest Kontsluu kalde test Alajäseme pikkuse mõõtmine Thompsoni test

Kontsluu neutraalse asendi hindamise test

Kontsluu neurtaalasend on algasendiks sääre ja labajala teljelisuse häire tuvastamisel.

Kontsluu neutraalne asend viitab labajala neutraalsele või tasakaalustatud asendile, mida üldiselt esineb  harva. Enamikel patsientidel on subtalaarliiges vähesel määral valgusasendis, labajala eesmine osa varusasendis, kandluu valgusasendis ning sääreluu varusasendis nii, et iga liiges kompenseerib kõrvaloleva liigese asendit. Kontsluu neutraalasend on algasendiks sääre ja labajala deviatsioonide tuvastamisel, samuti  võimaldab vastav test hinnata labajala keskmise osa mobiilsust ning selle mõju kineetilise ahela teistele osadele. Kui patsiendi seismisel on tuvastatav funktsionaalne asümmeetria, siis suunab terapeut manuaalselt patsiendi kontsluu neutraalasendisse, et hinnata kas asümmeetria säilib. Kui asümmeetria säilib, viitab see anatoomilisele või struktuursele aga võimalik, et ka funktsionaalsele asümmeetriale. Kui asümmeetria kaob, esineb ainult funktsionaalne asümmeetria, mida on sageli kergem ravida.

Patsient seisab nii, et tema toepinna laius (normaalne distants kahe labajala vahel on 5-10cm) ja Fick nurk oleksid normaalsed. Hinnatakse üks alajäse korraga. Terapeut palpeerib ühe käe pöidla ja nimetissõrmega dorsaalselt patsiendi kontsluu (joonis 13). Patsient roteerib aeglaselt keha paremale ja vasakule nii, et tema sääreluu roteerub mediaalsele ja lateraalsele ning subtalaarliigeses toimub supinatsioon ja pronatsioon. Kui labajalg on asetatud nii, et kontsluu liikumist kummalegi poole ei toimu, siis on subtalaarliiges suletud ahelas neutraalasendis.

Joonis 13. Kontsluu neutraalse asendi hindamine.

Sääre-kanna teljelisuse test

Normaalseks peetakse sääre-kandluu telje deviatsiooni 2-8° ulatuses.

Sääre-kanna teljelisuse test hindab sääre ning kanna asendit teineteise suhtes. Test võimaldab eristada funktsionaalset asümmeetriat struktuursest deformatsioonist. Patsient lamab kõhuli nii, et tema labajalad on üle teraapialaua. Terapeut märgistab esimese punkti kandluu keskele kannakõõluse kinnituskoha juures, teise punkti teeb ligikaudu 1 cm võrra distaalsele esimesest punktist kandluu keskjoonele. Kahe punkti ühendamisel saadakse kandluu joon. Säärejoon ehk sääre longitudinaalne telg moodustub samuti kahe punkti ühendamisel, mis tehakse sääre alumisele kolmandikule selle keskjoonele (joonis 14). Seejärel viib terapeut patsiendi kontsluu neutraalasendisse. Kui kontsluu on neutraalasendis, hindab terapeut kaht joont. Kui jooned on paralleelsed või vähesel määral (2-8°) varusasendis on sääre-kanna teljelisus normaalne. Kui kandluu on inversioonasendis, on labajala tagumine osa varusasendis, kui kand on eversioonasendis, on labajala tagumine osa valgusasendis.

Joonis 14. Sääre-kanna teljelisus.

Hüppeliigese eesmine sahtlitest

Hüppeliigese eesmine sahtlitest võimaldab tuvastada eesmise kontsluu-pindluu sideme rebendi.

Hüppeliigese eesmine sahtlitest hindab peamiselt hüppeliigese eesmise talofibulaarligamendi (anterior talofibular ligament-ATFL; kontsluu-pindluu side) terviklikkust või düsfunktsiooni. ATFL on enimvigastatud ligament hüppeliigese piirkonnas. Patsient on seliliasendis, hinnatav alajäse on lõdvestatud. Terapeut stabiliseerib patsiendi sääre- ja pindluu, fikseerib hüppeliigese 20° plantaarfleksioonasendis ning tõmbab kontsluu hüppeliigese tappide vahel ette (joonis 15). Kui testiaegne valu ja lihasspasm on minimaalne, võib mõnikord tekkida hüppeliigese anterioorsel translatsioonil (eesmisel libisemisel) lohk ATFL piirkonda. Kui terapeut teostab patsiendi hüppeliigesest inversiooni, venitub nii ATFL kui kalkaneofibulaarligament (calcaneofibular ligament-CFL; kandluu-pindluu side). Hüppeliigese eesmine sahtlitest on vaid siis positiivne kui ATFL on rebenenud. Hüppeliigese eesmine translatsioon on veelgi ulatuslikum kui ATFL ja CFL on rebenenud, spetsiifiliselt sooritades testi hüppeliigese dorsaalfleksioonasendis.

Kui testi ajal ilmneb otsesuunaline eesmine translatsioon, esineb tõenäoliselt hüppeliigese nii mediaalsete kui lateraalsete ligamentide ebastabiilsus. Bilateraalne leid, mis on tavaline hüppeliigese dorsaalfleksioonasendis, näitab, et nii pindmine kui süva deltaligament, aga ka ATFL ja liigese eesmine kapsel on rebenenud. Unilateraalse rebendi korral, libiseb vaid vigastatud pool ettesuunas ‒ lateraalse rebendi korral libiseb labajala lateraalne osa ette, tekitades kontsluu mediaalse rotatsiooni ning põhjustades anterolateraalselt rotatsioonsuunalise ebastabiilsuse.

Joonis 15. Hüppeliigese eesmine sahtlitest.

Kontsluu kalde test

Kontsluu kalde test võimaldab tuvastada kandluu-pindluu sideme rebendi.

Patsient lamab selili või külili, labajalg lõdvestatud (joonis 16). M gastrocnemiuse võib lõdvestada põlveliigest painutades. Testi eesmärk on hinnata CFL rebendit. Et võrrelda, tuleb esmalt teostada test mittehaaratud alajäsemega. Hüppeliiges viiakse anatoomilisse asendisse (90º), mille korral CFL on risti kontsluu pikiteljega. Seejärel teostab terapeut kontsluu adduktsioon ja abduktsioonsuunalise liigutuse.  Kontsluu adduktsioonliigutus hindab CFL, mõne kraadi ulatuses ka ATFL stabiilsust, kontsluu abduktsioon aga deltaligamendi, primaarselt tibionavicular, tibiocalcaneal ja tagumise tibiotalar ligamendi stabiilsust.

Joonis 16. Kontsluu kalde test.

Thompsoni test

Thompsoni test võimaldab tuvastada kannakõõluse rebendi.

Thompsoni test teostatakse kannakõõluse rebendi tuvastamiseks. Patsient on teraapialaual kõhuli või on põlvitusasendis toolil nii, et tema labajalad on üle laua või tooli ääre (joonis 17). Kui patsient on lõdvestunud, pigistab terapeut säärelihaseid. Kui säärelihaste pigistamise ajal ei ilmne hüppeliigese plantaarfleksiooni, on test positiivne ning viitab kannakõõluse kolmanda astme rebendile. Kui patsient on siiski võimeline teostama avatud ahelas hüppeliigese plantaafleksiooni, siis ei saa eeldada, et kannakõõlus ei ole rebenenud, sest pikad varvaste painutajalihased on võimelised vastavat funktsiooni teostama isegi siis kui kannakõõlus on rebenenud.

Joonis 17. Thompsoni test.