11. Küünarliigese piirkonna funktsionaalne hindamine

Küünarliigese peamine roll ülajäseme kompleksis on tagada ülajäseme sobiv asend vajaliku funktsiooni teostamisel. Küünarliiges võimaldab tänu painutus- ja sirutusliigutusele, aga ka supinatsioon- ja pronatsioonliigutusele asetada ülajäseme ja labakäe vajaliku tegevuse teostamiseks õigele kõrgusele ning haaratavast või käsitletavast objektist sobivale kaugusele.

Küünarliigese moodustavad ulnahumeraalliiges, radiohumeraalliiges ja ülemine radioulnaarliiges. Kuna küünarliigese erinevad liigesed moodustavad ühtse sünoviaalliigese, siis avaldab ühe liigese vigastus mõju ka teistele liigestele. Liigeskapsel ja liigesõõs on kõigi kolme liigese jaoks ühine. Kolme liigese kombinatsioon võimaldab küünarliigese liikuvust painutus-sirutus suunal ning rotatsioonsuundadel. Painutus- ja sirutusliigutus toimub ulnahumeraal- ehk plokkliigeses ning rotatsioonid radiohumeraal- ning ülemises radioulnaarliigeses.

Ulnahumeraalliiges paikneb õla- ja küünarvarreluu plokkide (lad trochlea) vahel ning ta klassifitseerub üheteljeliseks hingliigeseks. Nimetatud liigesega liigestuvate luude otsad ei taga liigesele horisontaalset telge, vaid see on suunatud mediaalselt alla nii, et painutus-sirutusliigutusel läbib küünarvars vastava liikumiskaare, mis omakorda mõjutab küünarliigese kandenurka (ingl carrying angle of the elbow) (joonis 1A). Ulnahumeraalliigeses on vähesel määral võimalik ka rotatsioonliikuus – painutusliiguse alguses toimub 5° ulatuses siserotatsioon ning painutusliigutuse lõpus toimub 5° ulatuses välisrotatsioon. Ulnahumeraalliiges on neutraalasendis kui küünarvars on supinatsioon- ja pronatsioonasendi vahel (pöial-üleval asendis) (joonis 1B). Ulnahumeraalliiges on puhkeasendis kui küünarliiges on painutatud 70° ning küünarvars supineeritud 10°.

Joonis 1. A – küünarliigese kandenurk; B – küünarvarre neutraalasend.

Õlavarreluu-pähiku ja kodarluupea vahel asuv radiohumeraalliiges on samuti üheteljeline hingliiges. Radiohumeraalliiges on puhkeasendis kui küünarliiges on täielikult sirutatud ning küünarvars täielikult supineeritud.

Ulnahumeraal- ja radiohumeraalliigset toetavad mediaalselt ulnaarne kollateraalside ning lateraalselt radiaalne kollateraalside. Nimetatud kollateraalsidemete peamine roll on tagada küünarliigese stabiilsus. Kõige enam küünarliigeses esineva posterolateraalse ebastabiilsuse eest vastutab lateraalne (radiaalne) kollateraalside, cubitus valgus (väljakaardunud küünarvars) asendiga seotud ebastabiilsuse eest vastutab mediaalne (lunaarne) kollateraalside. Ulnaarsel kollateraalsidemel on kolm osa, mis koos m flexor carpi ulnaris`ega moodustavad kubitaaltunneli, mida läbib ulnaarnärv. Vigastus, mis suurendab küünarliigese kandenurka, avaldab liigset survet ka ulnaarnärvile. Ulnaarnärvi halvatus, mis võib avalduda aastaid pärast vigastust, võib põhjustada kubitaalkanali sündroomi koos lülisamba kaelaosa düsfunktsiooniga.

Ülemine radioulnaarliiges on üheteljeline pöördliiges. Kodarluupea on küünar- ja õlavarreluu suhtes õiges asendis tänu kodarluu võrusidemele (ligamentum anulare radii), mis moodustab liigesest neli viiendikku. Ülemine radioulnaarliiges on puhkeasendis kui küünarliiges on painutatud 70° ning küünarvars supineeritud 35°.