8.1. Anamnees

Põlveliigese probleemiga patsiendi anamnees sisaldab küsimusi vigastuse, valu, liigutus-, asendi- ja tegevushäire kohta.

Juhul kui patsient kinnitab vigastust, sisaldab põlveliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees küsimusi vigastuse tekkemehhanismi kohta. Peamiselt tekivad põlveliigese vigastused valgusjõudude tõttu, aga ka põlveliigese ülesirutuse (hüperekstensioon), painutuse ning varusjõudude tõttu. Vigastus võib kahjustada nii põlveliigese ligamente, meniskeid kui liigeskapslit.

Kas vigastus tekkis avatud või suletud kineetilises ahelas ehk kas patsiendi alajäse oli aluspinnaga kontaktis või mitte? Avatud kineetilise ahela korral on vigastusrisk väiksem, suletud kineetilises ahelas töötavad kõik jäseme osad koos. Jõud, mis avaldavad mõju ühele kehaosale, absorbeeruvad ahela samas osas aga ka ahela teises osas. Kui jõud on liiga suur, tekib kudede vigastus.

Milliseid funktsionaalseid tegevusi suudab patsient sooritada, milliseid mitte? Kas esineb kaebus jooksmisel, trepist üles või alla liikumisel, alajäseme väändemomendil, kükitamisel? Positiivne vastus võib viidata ligamendi vigastusest tingitud alajäseme ebastabiilsusele, lihaste düsfunktsioonileliigespa toloogiale või meniski vigastusele.

Kas vigastus tekkis liigutuskiiruse suurendamisel, vähendamisel või konstantse kiirusega liikumisel? Liigutuskiiruse suurendamisel ja alajäseme pikiteljel toimunud väändeliigutusel tekkinud vigastus võib olla seotud meniski patoloogiaga. Liigutuskiiruse vähendamise hetkel tekkinud vigastus viitab ligamentide vigastusele.

Kas esineb valu, kus valu lokaliseerub, milline on valu iseloom? Põlveliigese osteoartroosiga seotud valu esineb koos hommikuse liigesjäikusega, mis päeva edenedes leeveneb. Anterioorne põlvevalu võib viidata patellofemoraalliigese probleemile, limapauna põletikule, rasvpadja põletikule, kõõluse haigestumusele või Osgood-Schlatteri tõvele. Patellofemoraalne valu, sageli spontaanse algusega, on seotud ülekoormusega, samas valu puhkeajal ei ole seotud mehaaniliste teguritega. Valu kehalise aktiivsuse ajal võib olla tingitud alajäseme teljelisuse häiretest või patella subluksatsioonist. 

Kas esineb kindlaid asendeid või liigutusi, mis võimendavad või leevendavad valu? Kui palju saab kehaliselt aktiivne olla enne kui tekib valu? Kas kehalise aktiivsuse järgselt valu leeveneb? Vastused annavad terapeudile mõtlemisainet patsiendi perspektiivist.

Kas põlveliigeses esineb lukustumist? Lukustumine on tavaliselt seotud meniski vigastusega, mil mehhaaniliselt põlveliigese sirutamine on takistatud. Lihase spasmist tingitud lukustumise koos põlveliigese sirutuspuudulikkusega, võib põhjustada hamstringlihase kõrge toonus.

Krepitatsioon võib olla tingitud põlveliigese degeneratiivsest muutustest, plõksatus aga ühe anatoomilise struktuuri libisemisest üle teise.

Milline on patsiendi kõnnimuster? Kas keharaskust kantakse haaratud alajäsemele vähem võrreldes mittehaaratud alajäsemega, kas sammu pikkus on lühenenud? Ka põlveliigese piirkonna probleemiga patsiendi kõndi saab vaadelda juba tema teraapiaruumi sisenemisel.