7.4. Passiivsed liigutused

Kõige enam on puusaliigese patoloogia korral piiratud puusaliigese fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioonliikuvus.

Kui patsiendi puusaliigese aktiivsed liikuvusulatused on piiratud, siis tuleb teostada passiivsed liigutused, et hinnata liigeste lõpp-liikuvus. Passiivseid liigutusi teostatakse samades liigutussuundades nagu aktiivseid liigutusi, liigutuse sooritab terapeut. Kõiki puusaliigese passiivseid liikuvusi, välja arvatud ekstensiooni, saab hinnata patsiendi seliliasendis.

Arvestades puusaliigese kapsulaarset vormi, on patoloogia korral puusaliigese fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon kõige enam piiratud. Puusaliigese kontraktuuri tekke järjestus võib ka varieeruda, näiteks võib kõige enam olla piiratud puusaliigese siserotatsioon, seejärel fleksioon ja abduktsioon.

Puusaliigese passiivsete liigutuste hindamise ajal ei või patsiendi vaagen liikuda. Kubemevalu ning piiratud puusaliigese siserotatsioonliikuvus viitavad puusaliigese patoloogiale. Valu puusaliigese passiivse fleksiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni ajal võib viidata puusanapa probleemidele või liigese fibrooskõhrelise struktuuri rebendile eriti kui esineb liigeskrepitatsioon või kubemevalu.

Puusaliigese passiivseid liigutusi teostades on kõikide liigutussuundade lõppliikuvustel tunda kudede venitust, fleksioonil ja adduktsioonil ka lisaks kudede lähendamist ehk aproksimatsiooni.