E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
6.2. Vaatlus
Vaagnapiirkonna patoloogiaga seotud patsiendi vaatlus sisaldab nii rühi vaatlust kui kõnnimustri hindamist.
Rühi vaatlusel tuvastatakse ristluu nutatsioon (ingl nutation, sakraalne lukustumine ehk ristluu anterioorne torsioon), mis viitab niudeluu posterioorsele ja ristluu anterioorsele liikumisele ehk kui niudeluu liigub taha, siis ristluu liigub ette. Näiteks seliliasendist seisma tõusmisel, aga ka kere ettepainutusel toimub normaalsel juhul ristluu bilateraalne liikumine, niudeluud liiguvad teineteisele lähemale, istmikuluu köbrud aga liiguvad teineteisest eemale. Unilateraalselt liigub ristluu koos puusaliigese painutusega. Alajäseme funktsionaalse lühenemise korral, kui nutatsioon toimub ainult ühel ristluu poolel ehk unilateraalselt, on sama kehapoole eesmis-ülemine niudeluuoga ehk ASIS (anterior superior iliac spine) kõrgemal ning tagumis-ülemine niudeluuoga (PSIS posterior superior iliac spine) madalamal. Ristluu anterioorne torsioon on piiratud eesmise sakroliakaalligamendi, sakrospinosusligamendi ja sakrotuberoosligamendi poolt, see on stabiilsem kui nutatsioon vastupidises suunas. Nutatsioon vastupidises suunas (ingl counternutation, sakraalne avanemine ehk ristluu posterioorne torsioon) viitab niudeluu anterioorsele ning ristluu posterioorsele liikumisele ehk kui niudeluu liigub ette, siis ristluu liigub taha. Niudeluud liiguvad sel juhul teineteisest kaugemale ning istmikuluu köbrud liiguvad teineteisele lähemale. Patoloogia korral, kui nutatsioon vastupidises suunas toimub unilateraalselt, nii nagu see tavaliselt toimub sama alajäseme sirutuse korral, on alajäse siserotatsioonasendis. Patoloogilise või ebanormaalse vastupidises suunas toimuva nutatsiooni korral on sama kehapoole ASIS madalamal ning PSIS kõrgemal. Nutatsioon vastupidises suunas ilmneb patsiendi liigse nimmenõgususe ning vaagna anterioorse kalde korral, see on piiratud posterioorse sakroiliakaalligamendi poolt.
On teada, et anterioorne ja posterioorne vaagnakalle avaldavad mõju lülisamba nimmeosale, sealjuures on keskmine liikuvusulatus mõlemas suunas 20° (9° posterioorsele ja 11° anterioorsele). Vaagna neutraalse asendi saavutamine on füsioteraapia üks eesmärke. Vaagen on neutraalasendis kui ASIS ja PSIS on külgvaates horisontaalselt ühel joonel.
Tüüpilised vaagnaga seotud rühihäired on vaagna anterioorne kalle, vaagna posterioorne kalle, vaagna lateraalsuunaline kalle ning vaagna rotatsioon.
Vaagnapiirkonna patoloogia korral esineb kõnnimustrihäire. Kui SI-liigesed on hüpomobiilsed, siis väheneb kõnni pikkus (ingl stride length) ning võib esineda vaagna ja alajäseme vertikaalsuunalist tõstmisliigutust. Valulikud SI-liigesed võivad põhjustada keskmise tuharalihase refleksi inhibitsiooni, põhjustades Trendelenburgi kõnnimustrihäire ehk lateraalsuunalise kehatüve kaldumise.
Patsiendi eestvaatlusel hinnatakse ASISte sümmeetriat. Haaratud poole ASIS on tavaliselt kõrgemal ning vähesel määral roteeritud ette. Vaagna rotatsioonasendit saab hinnata patsiendi külgvaates. Kui ühe kehapoole ASIS ja PSIS on kõrgemal võrreldes teise kehapoole ASISe ja PSISega viitab see kõrgemal oleva vaagnapoole niudeluu üles nihkumisele, vastaskehapoole lühemale alajäsemele või lihasspasmile, mis on tingitud lülisamba patoloogiast (nt diski prolaps).
Sama niudeluu ASISe kõrgem asend ning PSISe madalam asend viitab ristluu anterioorsele torsioonile, mis võib olla tingitud lülisamba skolioosist või jalgade pikkuse erinevusest, aga ka mõlemast. Ristluu posterioorse torsiooni düsfunktsiooni põhjusteks võivad olla kukkumine istmikuluule, sirgete jalgadega eseme maast tõstmine, seismine nii, et domineerivalt on keharaskus vaid ühel alajäsemel.
Vaatlusel tuleb hinnata, kas niudeluud on bilateraalselt sümmeetrilisel joonel (joonis 1A)? Kas patsient kannab keharaskust võrdselt mõlemale alajäsemele või on ühel alajäsemel keharaskust rohkem? Kui esineb vaagna lateraalsuunalist kallet, siis võib leid viidata patoloogiale SI-liigestes või lülisambas, aga ka jalgade pikkuse erinevusele.
Kas ASISed on bilateraalselt võrdsel kaugusel keha keskteljest? Kas nurk nimmelülide ja ristluu vahel on normaalne (140°)? Kas patsiendil esineb nõgusselgsus või lameselgsus? Kas PSISed on sümmeetrilisel joonel (joonis 1B)? Kas tuharalihaste toonus on normaalne? Sageli atrofeerub patoloogiast haaratud suur tuharalihas. Kas selja sirutajalihased on uni- või bilateraalselt kõrges toonuses? Kas istmikuluu köprused (ingl ischial tuberosities) (joonis 1C) on ühel kõrgusel? Kui istmikuluu köprus on kõrgemal, viitab see sama kehapoole niudeluu üles nihkumisele.
Kas patsiendi labajalad on seistes suunatud ette? Ristluuga seotud patoloogia korral on haaratud kehapoole jalalaba roteeritud mediaalselt. Pirnlihase ületoonuse korral on jalalaba roteeritud lateraalselt.
