6. Vaagnapiirkonna funktsionaalne hindamine

Sakroiliakaalliigesed, olles sidekudede kaudu ühenduses kahe niude- ja häbemeluuga moodustavad elastse vaagnaringi, läbi mille toimub keharaskuse kandmine seljast alajäsemetesse. Nimetatud anatoomiliste struktuuride triaad toimib puhvrina ka ülakeha suhtes, mil alajäsemete kontaktil aluspinnaga tekkiv jõud absorbeeritakse distaalselt perifeersele. Tänu koormust vähendavale funktsioonile, on sakroiliakaalliigeste ja häbemeliiduse ehk sümfüüsi struktuur erinev teistest hinnatavatest liigestest. Sakroiliakaalliigeste ja sümfüüsi hindamine tuleb teostada lülisamba nimmeosa ja puusaliigese funktsionaalse hindamise ajal kui patsiendi kaebus ja tema anamnees viitab vaagnapiirkonna probleemile. Eriti oluline on vastavaid liigeseid hinnata siis, kui puudub otsene, nimetatud liigeste traumaga seotud juhtum. Tavaliselt ei teostata sakroiliakaalliigeste hindamist enne kui on hinnatud lülisamba nimmeosa ja puusaliigeste funktsionaalsus. Kui lülisamba nimmeosa ja puusaliigeste funktsionaalse hindamise järgselt pole probleem tuvastatud, siis on vaja teostada vaagnapiirkonna hindamine.

Vaatamata sellele, et sakroiliakaalliigesed on võrdlemisi elastsed noortel inimestel, väheneb liigest ümbritsevate kudede elastsus progresseeruvalt vanuse kasvades, mõningatel juhtudel võib areneda ka liigesjäikus ehk anküloos. Sakroiliakaalliigeste ning sümfüüsi liigutused on võrreldavad lülisamba liigestega. Sakroiliakaalliigeseid ja sümfüüsi ei kontrolli otseselt ükski lihas, ehkki vaagnavöötme piirkonna lihased tagavad vaagna stabiilsuse. Sakroiliakaalliigesed ja sümfüüs on mõjutatud lihastest, mis teostavad lülisamba nimmeosa ja puusaliigese liigutusi, sest paljud lihased kinnituvad ristluule ja niudeluule. Lihased, mis toetavad lülisamba nimmeosa, puusaliigest ning vaagent jaotatakse kahte gruppi. Sisemised ehk süvad lihased on kõhu ristilihas, diafragma, multifidiuslihased ja vaagnapõhjalihased. Välimiselt moodustub neli gruppi lihaseid: sügaval pikisuunas kulgev selja sirutajalihas, torakolumbaalfastsia ja hamstringlihased koos ristluuköbru ligamendiga; pindmiselt, posterioorselt ning põikisuunas kulgev selja lailihas, suur tuharalihas ja nende vahel olev torakolumbaalfastsia; eesmiselt põikisuunas kulgev sisemine ja välimine kõhu põikilihas, kontralateraalselt puusaliigese lähendajalihased ning kõhtmine fastsia nende vahel; lateraalselt kulgev keskmine ja väike tuharalihas ning kontralateraalselt puusaliigese lähendajalihased. Nimetatud lihased stabiliseerivad vaagnapiirkonna liigeseid ning panustavad märkimisväärselt jõudude ülekandesse vaagna rotatsioonsuunaliste tegevuste aga ka kõndimise ja jooksmise ajal.