5.4. Isomeetrilised testid vastupanuga

Isomeetrilised testid vastupanuga võimaldavad tuvastada lihasnõrkuse või valu lokalisatsiooni.

Patsiendi alaseljalihaste isomeetrilist vastupidavusjõudu hinnatakse esmalt neutraalasendis, patsient istub. Terapeut avaldab lihaskontraktsioonile isomeetrilist vastupanu juhisega „Ära lase ennast liigutada“. Patsiendipoolset liigutust ei toimu või on see minimaalne. Isomeetrilist lihasjõudu hinnatakse nii kere fleksioon-, ekstensioon-, lateraalfleksioon- kui rotatsioonsuunal (joonis 3). Testi ajal peab lülisamba nimmeosa olema neutraalasendis, valusad liigutussuunad hinnatakse viimasena . Oluline on teada, et rindkere- ja kõhusisese surve toimel kontrahheeritud lihastöö tingimustes vähendavad tugevad kõhulihased nimmeosa koormust ligikaudu 30% ning rinnaosa koormust ligikaudu 50%. Tabelis 4 on toodud lülisamba nimmeosa lihased, nende funktsioon ja närvijuure innervatsioon.

Joonis 3. Patsiendi asend lülisamba nimmeosa isomeetriliste vastupanutestide ajal. A-fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon; b-rotatsioon.

Tabel 4. Lülisamba nimmeosa lihased, nende funktsioon ja närvijuure innervatsioon.

Lülisamba funktsioon	Lihased	Närvijuure innervatsioon
Fleksioon	1. m psoas major 2. m rectus abdominis 3. m abdominis obliquus externus 4. m abdominis obliquus internus 5. m transversus abdominis 6. mm intertransversarii	L1-L3 T6-T12 T7-T12 T7-T12, L1 T7-T12, L1 L1-L5
Ekstensioon	1.m latissimus dorsi 2. m erector spinae iliocostalis lumborum longissimus thoracis 3. m transversospinalis 4. mm interspinales 5. m quadratus lumborum 6. mm multifidii 7. mm rotatores 8. m gluteus maximus	C6-C8 L1-L3 L1-L3 L1-L5 L1-L5 L1-L5 T12, L1-L4 L1-L5 L1-L5 L1-L5
Lateraalfleksioon	1. m latissimus dorsi 2.  m erector spinae iliocostalis lumborum longissimus thoracis 3. m transversus 4. mm intertransversarii 5. m quadratus lumborum 6. m psoas major 7. m abdominis obliquus externus	C6-C8 L1-L3 L1-L3 L1-L5 L1-L5 L1-L5 T12, L1-L4 L1-L3 T7-T12
Rotatsioon	1. m transversus 2. mm rotatores 3. mm multifidii	L1-L5 L1-L5 L1-L5

 

Kui neutraalasendis teostatud isomeetrilised testid ei provotseerinud valu või valu esines minimaalselt, siis jätkatakse lihasjõu hindamist asendites, mis avaldavad lihastele rohkem survet. Teostatakse lülisammast ümbritsevate lihaste nii kontsentrilise kui ekstsentrilise töörežiimiga dünaamilised testid. Kõikide testide ajal peab patsient suutma säilitada vaagna neutraalasendi. Kui selili- või kõhuliasendis teostatavate testide ajal toimub vaagna ülemäärane liikumine, siis peab testi katkestama. Kõhu- või seljalihaste vastupidavusjõu testide ajal puuduvad kompensatoorsed liigutused vaagnas. Patsiendi motiveerimine võib mõjutada testi tulemust.

Kõhulihaste dünaamiline vastupidavustest

Kõhulihaste dünaamiline vastupidavustest (joonis 4) hindab kõhulihaste dünaamilist vastupidavusjõudu. Patsient on selili, jalad painutatud puusaliigestest 45° ning põlveliigestest 90°, käed kehatüve kõrval. Üle 40. aastaste patsientide puhul tehakse teraapialauale märge (nt teibiga) patsiendi kolmandast sõrmeotsast 8 cm kaugusele ning alla 40. aastaste patsientide puhul 12 cm kaugusele. Testi ajal tõstab patsient ülakeha nii, et abaluud jäävad lauale ning puudutab teraapialauale märgitud joont nii mitu korda kui suudab, arvestades, et võimalik korduste arv minutis on 25. Testi ajal sooritatud ülakeha tõstete arv enne väsimist, hingepeetust, kompensatoorsete liigutuste tekkimist näitab kõhulihaste vastupidavusjõu numbrilist skoori.

Joonis 4. Kõhulihaste dünaamiline vastupidavustest.

Selja sirutajalihaste staatiline test

Patsient lamab kõhuli teraapialaual, testi tulemused klassifitseeruvad järgmiselt:

• Normaalne (5): käed kukla taga, pea, lülisamba rinnaosa ja roided on tõstetud teraapialaualt (joonis 5A); testi sooritamise aeg 20-30 sekundit.
• Hea (4): käed kehatüve kõrval, lülisamba rinnaosa ja roided on tõstetud teraapialaual (joonis 5B); testi sooritamise aeg 15-20 sekundit.
• Rahuldav (3): käed kehatüve kõrval, rinnakuluu tõstetud teraapialaualt (joonis 5C); testi sooritamise aeg 10-15 sekundit.
• Ebapiisav (2): käed kehatüve kõrval, pea tõstetud teraapialaualt (joonis 5D); testi sooritamise aeg 1-10 sekundit.
• Puudulik (1): ainult vähene lihaskontraktsioon ilma ülakeha tõstmiseta (joonis 5).

Joonis 5. Patsiendi asend kui selja sirutajalihaste vastupidavusjõud on: a-normaalne; b-hea; c-rahuldav; d-ebapiisav. 

Lülisamba rotaator- ja multifidiuslihaste stabiilsustest

Kere süvalihaste stabiilsusel on suur roll alaseljavalude vältimises.

Test hindab lülisamba rotaator- ja multifidiuslihaste võimet stabiliseerida kehatüvi üla- ja/või alajäseme dünaamilise liikumise ning staatilise asendi säilitamise ajal. Patsient on toengpõlvitusasendis ning tal palutakse säilitada neutraalne vaagnaasend ning hingata normaalselt. Seejärel teostab patsient järgmised liigutused:

1. Sirutab ülajäseme ning säilitab asendi;
2. Sirutab alajäseme ning säilitab asendi;
3. Sirutab kontralateraalselt üla-ja alajäseme ning säilitab asendi.

Hinnang testisooritusele:

• Normaalne (5): patsient on võimeline säilitama vaagna neutraalasendi ning kontralateraalselt sirutatud üla- ja alajäseme asendi 20-30 sekundit (joonis 6A), (test sooritatakse bilateraalselt);
• Hea (4): patsient on võimeline säilitama vaagna neutraalasendi kui hoiab alajäseme sirutatult, kuid ülajäseme tõstmise järgselt ei ole võimeline säilitama vaagna neutraalasendit (joonis 6B), testi sooritamise aeg 20 sekundit;
• Rahuldav (3): patsient on võimeline säilitama vaagna neutraalasendi kui hoiab ülajäseme sirutatult (joonis 6C), testi sooritamise aeg 10-15 sekundit;
• Ebapiisav (2): patsient ei ole võimeline säilitama vaagna neutraalasendit kui sirutab ülajäseme.

Joonis 6. Patsiendi asend kui lülisamba rotaator- ja multifidiuslihaste stabiilsus on: a-normaalne; b-hea; c-rahuldav.

Kere süvalihaste isomeetrilist aktivatsiooni saab hinnata ja treenida biotagasiside aparaadiga (joonis 7).

Joonis 7. A- biotagasiside aparaat stabilizer; chattanooga, usa; b- lülisamba nimmeosa süvalihaste aktivatsiooni kontroll ja treenimine.

Isokineetilise dünamomeetriga saab hinnata nii selja sirutaja- kui kere painutajalihaste jõudu erinevates lihastöö režiimides (isotooniline, isokineetiline, kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline) (joonis 8). Isokineetilise dünamomeetriga on kindlaks tehtud, et selja sirutajalihased on tugevamad kui kere painutajalihased. Selja sirutamisel on mehed võimelised jõudu produtseerima keskmiselt 90-95% kehamassist, naised 80-95% sõltuvalt testil etteantud liigutuskiirusest. Meeste kere painutajalihaste jõud on keskmiselt 65% kehamassist, naiste kere painutajalihaste jõud on keskmiselt 65-70% kehamassist. Lülisamba rotatsioonil on mehed võimelised jõudu produtseerima keskmiselt 55-65% kehamassist, naised 40-55% sõltuvalt testil etteantud liigutuskiirusest.

Joonis 8. Kin-com isokineetiline dünamomeeter kerelihaste jõu hindamiseks.