5.1. Anamnees

Kuna lülisamba nimmeosa kaebusega patsiendi anamnees sisaldab rinnaosa kaebusega patsiendi anamneesiga võrreldes mitmeid samu küsimusi, siis on alljärgnevalt välja toodud kokkuvõte spetsiifiliselt nimmeosa kaebusega patsiendi anamneesiga seotud küsimused.

Vigastuse mehhanism. On arvutatud, et kui 77 kg kaaluv mees tõstab umbes kümme korda, kokku 91 kg raskust, siis tema lülivahekettale avaldub 940 kg jõud. Surve suurus lülivahekettale sõltub ka selja asendist. Seismisasendis avaldub lülivahekettale ligikaudu 35% rohkem survet kui võrrelda lõdvestatud seljalihastega istumisasendit. Lähtuvalt kehapikkuse näitajast, avaldub meestel 15-20% suurem surve lülisamba nimmeosa diskidele võrreldes naistega.

Kui kaua aega on seljavaevused kestnud? Alaseljavalu ravijuhendile tuginedes jaotatakse valu kolme etappi (tabel 1). Seljavalu krooniliseks muutumise tõenäosust hinnates, tuleb selgitada tegurid, mis mõjutavad patsiendi igapäevaelu tegevustega hakkamasaamist (tabel 2).
 

Tabel 1. Seljavalu jaotus kolme etappi
(Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil, RJ-…  Ravijuhendite nõukoda. 2019).

Äge valu	Kestnud kuni 6 nädalat (k.a)
Alaäge valu	Kestnud 6 kuni 12 nädalat (k.a)
Krooniline valu	Kestnud üle 12 nädala

Tabel 2. „Kollase lipu“ leiud, mis võivad mõjutada seljavalu krooniliseks muutumist.

Närvijuure valu või spetsiifiline lülisamba patoloogia Tõsine seljavalu, selle ägedas perioodis Arvamus, et valu on seotud tööga Psühholoogiline kurnatus Tööga seotud psühhosotsiaalsed aspektid Kompensatsiooni saamise võimalus Mida kauem viibib patsient seljavalu tõttu haiguspuhkusel, seda madalam on tõenäosus, et ta naaseb tööle

Valu lokalisatsioon ja ulatus. Unilateraalne valu ilma põlveliigesest allapoole kiirgumata võib olla seotud lihase, liigessideme, fassettliigese või teatud juhtudel sakroiliakaalliigese patoloogiaga, mida nimetatakse mehhaaniliseks alaseljavaluks. Nimetatud struktuuride patoloogia korral ei esine valu kiirgumist perifeersele. Lihase ja liigessideme haaratuse korral väheneb liigutusulatus ning valu suureneb korduvatel liigutustel. Kui valu kiirgub puusaliigese piirkonda, siis on vaja teostada vastavate struktuuride hindamine. Valu seistes, mis leeveneb kõndimisel ning valu ettepainutusel, ilma märkimisväärse lihaspingeta, viitab diski patoloogiale. Sakroiliakaaliigese valu on võimalik hinnata valu või survet provotseerivate sakroiliakaalliigese testidega.

Tsentraalne seljavalu lokaliseerub alaselja keskel, perifeerne valu kiirgub alajäsemesse.

Kas valu on tsentraalselt või kiirgub perifeersele? Tsentraalne seljavalu lokaliseerub alaselja keskel perifeerne valu kiirgub alajäsemesse. Kiirguva valu ja tundlikkuse hindamisel tuleb kasuks dermatoomide analüüs. Vaatamata sellele, et diski patoloogia korral esineb nii selja kui alajäsemevalu, on alajäsemevalu sageli domineeriv. Valu alajäseme anterolateraalses osas viitab L4 diski patoloogiale, kiirguv valu posterioorselt kuni labajalani viitab L5 diski patoloogiale. On teada, et põlveliigesest allapoole kiirguv valu viitab diski patoloogiale, samas ka isoleeritud valu alaseljas või tuharas ei välista diski patoloogiat.

Kui patsiendi kaebus on tõsisem kui selja probleemile omane, tuleb kaaluda psühhosotsiaalne testi teostamist.

Kas valu leeveneb, süveneb, püsib sama? Vastused neile küsimustele viitavad, kas probleem on põletikulises ehk akuutses või paranemise etapis. Kui patsiendi kaebus on tõsisem kui selja probleemile omane, tuleb kaaluda psühhosotsiaalne testi teostamist.

Kas on kindlaid asendeid või tegevusi, mis valu võimendavad või leevendavad? Kui istumisasend suurendab valu või teisi sümptomeid, siis võib arvata, et asend tekitab lülisamba mehhaanilist deformatsiooni ning suurendab diskisisest survet. Tavaliselt on diski patoloogia korral suurenenud valu istumisel, eseme tõstmisel, kere pööramisel ning ette painutamisel. Püsiv valu või valu, ning teiste sümptomite progresseerumine selili asendis, võib olla seotud neurogeense või lülisammast komprimeeriva seisundiga nagu näiteks põletik, turve või kasvaja. On vaja teada, et valu võib kiirguda alaselga nii teistest patoloogilise seisundi piirkondadest kui otseselt mehaanilisest patoloogia piirkonnast. Lülisamba jäikus ja valu pärast puhkust võib viidata aknüloseerivale spondüliidile või Scheuermanni tõvele.

Vaagna neutraalasend on võtmetähtsusega korrektse rühi säilitamisel.

Kuna vaagna neutraalasend on võtmetähtsusega korrektse rühi säilitamisel ning ebakorrektne asend rühihäirete tekkel, siis on oluline lülisamba nimmeosa kaebusega patsiendi hindamisel tuvastada vaagna asendi häired. Vaagen on neutraalasendis kui kõhulihased, puusaliigese painutaja- ja sirutajalihased ning seljalihased on tugevad, elastsed ja töötavad teineteise suhtes tasakaalustatult. Milliseid jalatseid patsient valdavalt kasutab? Kõrge kontaga jalatsid soodustavad vaagna anterioorse kalde teket, nimmelordoosi süvenemist ning mehaanilise surve suurenemist alaseljas.

Kas esineb paresteesiat ehk tundlikkuse häiret, tuimustunnet või anesteesiat? Kas nimetatud häire esineb alajäsemetes, vaagna- või perineaal- (sadul) piirkonnas? Kuna perineaalpiirkonna tundlikkuse häire on sageli seostatav urineerimishäirega, siis on vajalik patsiendi suunamine erialaarsti juurde.

Kas patsient saab igapäevategevustega hakkama? Psühhosotsiaalsetel faktoritel on suur roll seljavalu krooniliseks muutumisel. On leitud, et kahel küsimusel on märkimisväärne tähtsus  depressiooni sümptomite hindamisel. „ Kas olete viimase kuu jooksul sageli tundnud masendust või lootusetust?“ „Kas viimase kuu jooksul olete tundnud vähest huvi ja rõõmu oma tegevuste vastu ?“ Positiivsete vastuste ja teraapiaefekti puudumise korral, soovitada patsiendile psühholoogilist nõustamist.

Kuigi suur osa alaseljavalu juhtudest on tingitud mehaanilistest seljaprobleemidest, tekitades ka radikulopaatiat või lülivaheketaste patoloogiaid, on alati võimalus mitte skeleti-lihassüsteemist tingitud seljavalu tekkeks (nt neerukivid, aordi aneorüsm).