3.6. Funktsionaalsed testid

Patsiendi lülisamba kaelaosa funktsionaalset seisundit võimaldavad hinnata mitmed funktsionaalsed testid. Testide sooritamisel on oluline arvestada patsiendi vanuse ning tervisliku seisundiga.

Hingamine. Normaalse, loomuliku hingamise korral on suu suletud.

Lakke vaatamine. Igapäevategevustega seoses nõuab lakke vaatamine vähemalt 40-50° lülisamba kaelaosa sirutust. Kui vastav sirutuspuudulikkus kaelas esineb, siis painutab patsient end seljast Funktsionaalselt  põlvedest, et saavutada soovitud nägemisväli. 

Kaelavaevustega patsiendi funktsionaalsel hindamisel võib paluda patsiendil vaadata lakke, üle õla või jalatsite suunas.

Püksirihma või jalatsite suunas alla vaatamine. Et kinnitada püksivöö või panna jalga kingad on vajalik 60-70° kaela painutus. Kui vastav liigutus on piiratud, painutab patsient selga, et sooritada tegevus.

Üle õla vaatamine. Vähemalt 60-70° on vaja kaela rotatsiooni, et vaadata üle õla. Vastava piiratuse korral teostatakse pea pööramine kompensatoorselt rindkerest.

Lõualuu asend. Kui alalõualuu on ülalõualuust tagapool (alalõug sees), siis on lülisamba kaela ülaosas ülemäärane fleksioon- ning alaosas ekstensioonasend. Kui alalõualuu on ülalõualuuga võrreldes ees, on lülisamba kaela ülaosas ülemäärane ekstensioon- ning alaosas fleksioonasend.

Lihasjõud. Kaelavigastuste riski vähendamise eesmärgil, on sportlaste puhul oluline, et kaelalihaste jõud oleks vähemalt 30% kehamassist. Kaelalihaste jõu hindamise testid on toodud tabelis 5.

Paresteesia. Kui paresteesia esineb ülajäsemetes, võib nt toidu valmistamine või tööriistade käsitlemine olla raskendatud või isegi ohtlik.

Tabel 5. Lülisamba kaelaosa funktsionaalsed lihastestid.