3.1. Anamnees

Lisaks Sissejuhatava peatüki alapeatükis “Patsiendi anamnees” välja toodud aspektidele, toetavad terapeuti spetsiifiliselt lülisamba kaelapiirkonna kaebusega patsiendi anamneesi võtmisel ka järgmised küsimused: 

1. Kui tõsised on sümptomid? Tabelis 1 on toodud sümptomid, mis võivad olla tingitud kaela patoloogiast.

Tabel 1. Kaela patoloogiaga seotud sümptomid.

Funktsioonihäire	Sümptomid
Kukkumine	Valu
Tundlik peanahk	Peavalu
Tundlikud luud	Pearinglus/ uimasus
Anesteesia	Vertiigo/ peapööritus
Hüperesteesia/ liigtundlikkus	Paresteesia/ vääraisting, väärtundlikkus
Düsesteesia/ tundlikkuse vähenemine	Väsimus
Atroofia	Unetus
Ülajäseme nõrkus	„Rahutud käed ja jalad“
Asümmeetria	Köha
Higistamine või higistamise puudumine	Aevastamine
Nüstagm/ silmatõmblus	Iiveldus
Lihastundlikkus	Kõhulahtisus
Kõnnimustrihäire	Nägemishäire
Mööduv kuulmise, nägemise, teadvuse kaotus	Kuulmishäire, üla-ja alajäsemevalu
Ataksia/ liigutuste koordinatsioonihäire	Tortikollis/ kõõrkaelsus
Spastiline kõnnimuster	Kõnnimustrihäire
Muutused refleksides	Tasakaaluhäire, unehäire, lihaskrambid, tujuhäired, tinnitus/ kõrvas või peas kuuldav lisamüra, diploopia/ kahelinägemine

2. Vigastuse korral, milline oli selle tekkemehhanism ‒ kas venitus või ülekoormus? Kas patsient liikus trauma hetkel? Näiteks võib trauma tagajärjel tekkida piitsalöögi tüüpi (ingl whiplash) kaelavigastus, venitusega seotud vigastus võib patsiendile tunduda põletavana, ülakeha rühihäirel võib olla seos rindkereava sündroomiga (ingl thoracic outlet syndrome), aeglase kuluga kaelavaevus vanemal inimesel võib viidata lülisamba kaelaosa spondüloosile (degeneratiivne lülihaigus/lülijäikus). Kiirguv valu või põletustunne võib ilmneda kui õlapõimik (la plexus brachialis– nelja alumise kaela ja ülemise rindkerenärvi eesmistest harudest moodustuv närvipõimik, mis kulgeb rangluualusest arterist külgmiselt kaenlaauku) on ülajäseme liigutuse ajal venitunud või komprimeeritud (Tabel 2). Vastused väljatoodud küsimustele võimaldavad terapeudil hinnata, kuidas tekkis kahjustus, millised struktuurid on kahjustunud ning kui tõsine on kahjustus.

Tabel 2. Diferentsiaaldiagnostika lülisamba kaelaosa närvijuure ja õlapõimiku kahjustuse korral.

	Lülisamba kaelaosa närvijuure kahjustus	Õlapõimiku kahjustus
Põhjus	Diski herniatsioon, stenoos/kitsenemus, osteofüüdid, traumaga seotud turse, spondüloos	Kaela venitus, kaela kompressioon, õlavöötme depressioon
Soodustavad tegurid	Kaasasündinud defektid	Rindkereava sündroom
Valu	Terav, põletav valu ülajäseme haaratud dermatoomides	Terav, põletav valu kõigis või peaaegu kõigis ülajäseme haaratud dermatoomides, valu trapetslihases
Paresteesia	Tuimus, „nõelatorked“ haaratud dermatoomides	Tuimus, „nõelatorked“ kõigis või peaaegu kõigis haaratud dermatoomides
Tundlikkus	Kaela posterioorses osas	Õlapõimiku või kaela lateraalses osas
Lülisamba kaelaosa liikuvuse ulatus	Vähenenud	Vähenenud, kuid tavaliselt taastub kiiresti
Nõrkus	Mööduv paralüüs/halvatus, müotoomid võivad olla mõjutatud	Mööduv lihasnõrkus, müotoomid mõjutatud
Kõõluste sügavad refleksid	Mõjutatud närvijuur võib olla komprimeeritud	Võib olla komprimeeritud
Provokatiivne test	Lülisamba kaelaosa lateraalfleksioon, rotatsioon ja ekstensioon koos kompressiooniga süvendab sümptomeid. Kaela traktsioon vähendab sümptomeid. Ülajäseme pinge test (ingl upper limb tension test– ULTT) on positiivne	Lülisamba kaelaosa lateraalfleksioon koos kompressiooniga (samas suunas) võib sümptome süvendada. ULTT võib olla positiivne.

Peatrauma, kaelatrauma, peavalu, tundlikkuse häire ülajäsemes, nägemishäire, pea ja ülajäsemete asend töö tegemisel, magamisel, padi, on spetsiifilised märksõnad lülisamba kaelaosa kaebusega patsiendi anamneesi võtmisel.

3. Milline on patsiendi amet, hobitegevus, vabaajategevused? Kas patsient kannab prille? Kuna patsient painutab pead pilgu fokusseerimiseks liigselt ette, siis seos nägemishäire ja ülakaela sümptomite vahel on ilmne. Lülisamba kaela alumise või rinna ülemise piirkonna sümptomid süvenevad tegevustel, mis nõuavad eseme tõukamist või tõmbamist (nt muru niitmine, saagimine, akende pesemine).

4. Kas patsiendil on esinenud peatrauma, teadvuse kaotust? Kas sümptomid tekkisid vahetult pärast traumat? Luuvalu ilmneb vahetult vigastuse järgselt, ka lihase või kõõluse rebend tekitab kohese valu. Lihase venitusega seotud valu võib aga tekkida mõne tunni või päeva möödudes vigastusest.

5. Milline on valu lokalisatsioon ning piirid? Kas patsient viitab ühele kindlale või mitmele valu piirkonnale? C4 närvijuure või sellest kõrgemal oleva närvijuure patoloogia ei tekita sümptomeid ülajäsemes. Kaela radikulopaatia tekitab tavaliselt unilateraalselt ülajäsemes nii sensoorseid kui motoorseid häireid koos lihasnõrkusega (müotoom) ja tundlikkuse häirega (dermatoom). Akuutne radikulopaatia on tavaliselt seotud diski herniatsiooniga, krooniline kaebus spondüloosiga. Lülisamba kaelaosa diski herniatsioon põhjustab tavaliselt tugevat valu, mis võib kiirguda õlavöötmesse, abaluu piirkonda või ülajäsemesse. Diski herniatsiooniga kaasneb kaela liikuvuse piiratus ning valu suurenemine näiteks köhimisel, aevastamisel, raskel füüsilisel tööl. Kaelapiirkonna müelopaatia ehk seljaajuhaigestumuse korral esineb spastilist lihasnõrkust, paresteesiat ning võimalikku koordinatsioonihäiret ühes või mõlemas ülajäsemes.

6. Kas valu on kiirguv? Antud vastust on mõistlik seostada dermatoomide ja perifeerse närvi kahjustuse korral sensoorse häire leiuga, teostades edaspidi tundlikkuse testid ning palpatsiooni.

7. Kas esineb peavalusid? Jaatava vastuse korral täpsustada, kus piirkonnas, kui intensiivselt, kui sageli peavalud esinevad ning kas patsient tarvitab ravimeid, et leevendada peavalu. Kas esineb valu provotseerivaid tegureid nagu näiteks stress, teatud toit, kehaasend? Peavaluga seostub ka kraniovertebraalliigese düsfunktsioon ‒ näiteks C1 patoloogiaga seotud peavalu esineb pealae piirkonnas, C2 patoloogia väljendub valus oimupiirkonnas. 

8. Kas patsient tunneb kihelust/pakitsust (ingl tingling) ülajäsemetes? Bilateraalselt esinevad sümptomid võivad viidata süsteemsele haigusele (diabeet, alkoholism), mis põhjustab neuropaatiat. Kui esineb paresteesiat või tuimust alajäsemetes, komistamist, kõnni- ja tasakaaluhäireid, siis võivad vastavad sümptomid viidata tservikaalsele müelopaatiale (nagu ka soole ja põiega seotud sulgurlihase düsfunktsioon).

9. Kas patsient hingab valdavalt suu kaudu? Suuhingamine soodustab pea eesasendi teket ning suurendab abihingamislihaste aktiivsust.

10. Milline on patsiendi tüüpiline magamisasend? Kas magamisel esineb probleeme? Kui mitut ning millise koostisega patja patsient kasutab? Milline on käe asend magamisel, kas see võib soodustada lülisamba kaelaosa alumiste närvijuurte kompressiooni?