E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
2.5. Rühi hindamise aspektid
Rühivaatlust teostatakse patsiendi tagant-, eest- ja külgvaates.
Rühi hindamine algab patsiendi anamneesi võtmise ning vaatlusega. Rühi hindamine sisaldab kolme olulist osa:
- rühi hindamist seistes;
- lihaste elastsuse ja lihaspikkuse hindamist;
- lihasjõu hindamist.
Rühivaatlust teostatakse peegli ees.
Tavapäraselt alustatakse hindamist rühi vaatlusega, seejärel teostatakse täpsustavalt lihaste elastsuse ja lihasjõu hindamise testid. Lihaste elastsuse ja jõu hindamine võimaldab tuvastada erinevate lihaste funktsionaalseid häireid ebakorrektse rühiga seonduvalt. Rühivaatlusega tuvastatud keha teljelisuse häired saavad lihastestidega kinnitust kui mõlemad hindamise meetodid on sooritatud korrektselt. Näiteks võib keha ettepainutust hinnata nii seistes kui istudes, kuid arvatakse, et istudes teostatud test on informatiivsem. Kui painduvus on normaalne istudes, kuid piiratud seistes, võib sageli vaagna rotatsioon või lateraalsuunaline kalle tekitada ka alaseljas ebakorrektse asendi (nt rotatsioon)- see aga takistab kere ettepainutust seistes. Lihasjõu testidega hinnatakse enim üla- ja alakehalihaseid, kõhulihaseid, kõhu põikilihaseid, kere külgmisi lihaseid, selja sirutajalihaseid, keskmist ja alumist trapetslihast, eesmisi saaglihaseid, tuharalihaseid, hamstringlihaseid, puusaliigese painutajalihaseid, lestlihast ning varvaste painutajalihaseid. Näiteks lülisamba või õla- ja vaagnavöötme lateraalsuunalise kalde korral on oluline hinnata kõhu põikilihase, kere külgmiste lihaste ja keskmise tuharalihase jõudu. Vaagna anteroposterioorse (eesmis-tagumise) kalde korral on oluline hinnata kõhu- ja seljalihaste, aga ka puusaliigese sirutaja- ja painutajalihaste ning lestlihase jõudu.
Tabel 1. Rühi hindamise aspektid külgvaates.
|
Korrektse rühi korral |
Rühihäire |
|
Pea keha keskteljel |
Pea eesasend |
|
Õlavööde keha keskteljel |
Õlavööde anterioorselt |
|
Õlaliiges keha keskteljel |
Õlaliiges siserotatsioonasendis |
|
Füsioloogiline rinnaküfoos |
Küfootiline kehahoid Sirgeselgsus |
|
Füsioloogiline nimmelordoos |
Nimmelordoos suurenenud Lameselgsus |
|
Vaagna neutraalasend |
Vaagna anterioorne asend Vaagna posterioorne asend Vaagna rotatsioon päripäeva (ingl clockwise) Vaagna rotatsioon vastupäeva (ingl counter clockwise) |
|
Põlveliiges keha keskteljel |
Põlveliigesed painutatud Põlveliigesed ülesirutatud |
|
Keharaskuse võrdne jaotus nii labajala eesosale kui kannale |
Keharaskus enam kannal Keharaskus enam labajala eesosal |
|
Labajala pikivõlvid korrektse kõrgusega |
Labajala pikivõlvid madalad/kõrged |
Tabel 2. Rühi hindamise aspektid nii tagantvaates kui eestvaates.
|
Korrektse rühi korral |
Rühihäire |
|
Pea keha keskteljel |
Pea lateraalsuunaline painutus Pea rotatsioonasendis |
|
Õlavöötme sümmeetria |
Õlavöötme ebasümmeetria (nt parem õlavööde kõrgemal võrreldes vasakuga) |
|
Abaluude sümmeetria |
Abaluude ebasümmeetria (nt parem õlavööde kõrgemal võrreldes vasakuga) Abaluud protraktsioonasendis Abaluud retraktsioonasendis Abaluud eendunud rindkere suhtes |
|
Lülisammas sirgel teljel |
Lülisamba kõverdumine (skolioos) |
|
Taljekolmnurkade sümmeetria |
Taljekolmnurkade ebasümmeetria (nt parem taljekolmnurk teravam, vasak laugem) |
|
Vaagnavöötme sümmeetria |
Vaagnavöötme ebasümmeetria (nt parem niudeluu kõrgemal võrreldes vasakuga) |
|
Tuharavoltide sümmeetria |
Tuharavoltide ebasümmeetria (nt parem tuharavolt kõrgemal võrreldes vasakuga) |
|
Alajäsemete korrektne teljelisus |
X-jalgsus, O-jalgsus, sääreluude deviatsioonasend |
|
Patella keskasend |
Patella siserotatsioonasendis (puusaliigese ja reie siserotatsioon) Patella välisrotatsioonasendis (puusaliigese ja reie välisrotatsioon) |
|
Hüppeliigeste neutraalasend Kannakõõluse teljeline asend |
Hüppeliigeste pronatsioonasend Hüppeliigeste supinatsioonasend Kannakõõlus mediaalsele/lateraalsele |
|
Labajala ristivõlv korrektse kõrgusega |
Labajala ristivõlv madaldunud |
|
Labajalad suunatud otse |
Varbad sisse asend (ingl toe in) Varbad välja asend (ingl toe out) |
