
E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
2.3. Rühihäired
Küfo-lordootiline kehahoid
Küfo-lordootilise kehahoiu korral (joonis 3): pea eesasend, lülisamba kaelaosa ülesirutatud (ingl k hyperextended), abaluud abdutseeritud (retraktsioonasendis), lülisamba rinnaosas suurenenud painutus (küfoos), lülisamba nimmeosa ülesirutatud, vaagna anterioorne kalle, puusaliigesed painutatud, põlveliigesed vähesel määral ülesirutatud, hüppeliigestes vähesel määral plantaarfleksioon, sest alajäsemed on keha keskteljest taga.
Tüüpilised kehatüvega seotud rühihäired on küfo-lordootiline kehahoid, lameselgsus ja “sway-back” asend.
Küfo-lordootilise kehahoiu korral on lühenenud ja ületoonuses lihased: kaela sirutajalihased ja puusaliigese painutajalihased, lülisamba nimmepiirkonna sirutajalihased, ülemine trapetslihas, suur ja väike rinnalihas, abaluutõsturlihas, m sternocleidomastoideus, mm scalenii, kuklaalused lihased. Alaseljalihased on küll ületoonuses, kuid lihaslühenemist ei pruugi esineda. Pikenenud/venitunud ja nõrgad lihased: kaela painutajalihased, ülakeha m erector spinae, nimmepiirkonna multifidius- ja rotaatorlihased, alumine ja keskmine trapetslihas, kõhulihased, romblihased, keeleluulihased (ingl k hyoid muscles). Hamstringlihased võivad olla vähesel määral pikenenud, kuid ei pruugi olla nõrgad. M rectus abdominis ei pruugi olla pikenenud, sest rindkere allasurutud asend (ingl k depressed position) korvab anterioorse vaagnakalde mõju. Küfo-lordootiline kehahoid seistes ja istudes lühendab puusa painutajalihastest üht liigest (ingl k one-joint) ületavaid lihaseid (m. iliacus). Kirjeldatud kehahoiutüübi korral lameneb (ingl k flatten) alaselg istudes, mistõttu alaseljalihaste lühenemist esineb vähem kui puusaliigese painutajalihaste lühenemist. Asendi poolt mõjutatud liigesed: lülisamba kaela-, rinna-, nimmeosa, vaagnapiirkonna liigesed, puusaliigesed, abaluu-rindkere liigesed, glenohumeraalliigesed, atlanto-occipital liigesed, lõualiigesed.
Joonis 3. Küfo-lordootiline kehahoid.
Lameselgsus
Lameselgsuse (ingl flat-back posture) korral (joonis 4) on patsiendi vaagnakalle anterioorsele umbes 20° (normaalse nimmenõgususe korral 30°), pea on eesasendis, lülisamba kaelaosa on vähesel määral sirutatud, lülisamba rinnaosa ülemises piirkonnas on suurenenud painutus ning alumine osa on sirgelt, lülisamba nimmeosa on painutatud (sirge), esineb vaagna posterioorne kalle, puusa- ja põlveliigesed on sirutatud, hüppeliigestes esineb vähesel määral plantaarfleksiooni. Lameselgsuse korral on: lühenenud ja ületoonuses lihased: üht liigest ületavad puusapainutajad, lülisamba nimmepiirkonna sirutajalihased, kere süvalihased (multifidius, rotaatorlihased), abaluude protraktsiooni teostavad lihased, eesmised roietevahelised lihased. Pikenenud/venitunud ja nõrgad lihased: hamstringlihased, puusaliigese sirutajalihased, abaluude retraktsiooni teostavad lihased, lülisamba rinnaosa sirutajalihased. Sageli on vastava kehaasendi korral kõhulihased tugevad. Vaatamata sellele, et alaseljalihased on vähesel määral pikenenud normaalse nimmenõgususe puudumise tõttu, ei ole nimetatud lihased nõrgad. Asendi poolt mõjutatud liigesed: lülisamba rinna- ja nimmeosa, kaelaosa, vaagnapiirkonna liigesed, abaluu-rindkere liigesed.
Joonis 4. Lameselgsus.
„Sway-back“ tüüpi kehahoid
„Sway-back“ tüüpi kehahoiu korral (joonis 5) on vaagnakalle anterioorsele umbes 40° ning lülisamba torakolumbaalpiirkonnas on kujunenud küfoos (joonis 6). Esineb pea eesasend, lülisamba kaelaosa on vähesel määral sirutatud ning rinnaosas on suurenenud painutus (ingl k long kyphosis), ülakeha on sirutatud taha, lülisamba nimmeosa on painutatud (ingl k flattening), vaagnas on küll posterioorne kalle, kuid esineb nihe anterioorsele, puusa- ja põlveliigesed on ülesirutatud, hüppeliigesed on neutraalasendis. „Sway-back“ kehahoiu korral on: lühenenud ja ületoonuses lihased: üht liigest ületavad puusa painutajalihased, kõhu välimised põikilihased, lülisamba rinnaosa (alumised) sirutajalihased, kõhulihaste alumised kiud, kaela painutajalihased. Pikenenud/venitunud ja nõrgad lihased: hamstringlihased, puusaliigese sirutajalihased, kõhupõikilihaste ülemised kiud, sisemised interkostaallihased, alaseljalihased on küll lühikesed, kuid mitte ületoonuses. Asendi poolt mõjutatud liigesed: lülisamba kaela-, rinna-, nimmeosa, vaagnapiirkonna liigesed, puusaliigesed, abaluu-rindkere liigesed, glenohumeraalliigesed, atlanto-occipital liigesed, lõualiigesed.
Joonis 5. „Sway-back“ kehahoid.
Rühihäire õla-ja vaagnavöötme ebasümmeetria korral
Märkimisväärse õla- ja vaagnavöötme ebasümmeetria korral võib esineda ka lülisamba lateraalsuunaline kõverdumine ehk skolioos.
Rühihäire õla-ja vaagnavöötme ebasümmeetria korral väljendub parema ja vasaku kehapoole õla- ja vaagnavöötme kõrguste erinevus. Tavaliselt on vastava rühihäire korral pea keha keskteljel otse, kuid võib esineda ka pea lateraalsuunalist kallet ning rotatsioonasendit. Lülisamba kaelaosa on sirgelt keskteljel juhul kui ei esine peaasendi muutust. Parema õlavöötme madalama ning parema vaagnavööde kõrgema asendi korral võivad esineda järgmised luu- ning lihasstruktuuride düsbalansid: parem abaluu allasurutud (ingl depressed), lülisamba torakolumbaalosas kumerus vasakule, vaagna lateraalsuunaline kalle – parem vaagen kõrgemal, parem puusaliiges lähendatud ning mõõdukalt siserotatsioonasendis, vasak puusaliiges eemaldatud, venitunud ja nõrgad lihased vasakul kere külgmised lihased, paremal puusaliigese eemaldajad lihased (eriti m gluteus medius), vasakul puusaliigese lähendajalihased, paremal m peroneus longus et brevis, vasakul m tibialis posterior, m flexor hallucis longus, m flexor digitorum longus, paremal m tensor fasciae latae võib/ei pruugi olla nõrk. Lühenenud ja ületoonuses lihased on paremal kere külgmised lihased, vasakul puusaliigese eemaldajad lihased, paremal puusaliigese lähendajalihased, vasakul m peroneus longus et brevis, paremal m tibialis posterior, m flexor hallucis longus, m flexor digitorum longus. Vasak m tensor fasciae latae on sageli ületoonuses ning võib tekitada iliotibiaaltrakti jäikuse. Kuna parem alajäse on „posturaal-adduktsioon“ (ingl „postural adduction“) asendis, siis tekitab vaagna lateraalsuunaline kalle pikema jala fenomeni paremal.
Joonisel 6 võib tuvastada pea lateraalsuunalise kalde vasakule, õlavöötme ning taljekolmnurkade ebasümmeetria ning abaluude protraktsioonasendi, sealjuures vasak õlavööde ning abaluu on madalamal võrreldes parema õlavöötme ja abaluuga. Vasaku kehapoole teravam taljekolmnurk viitab vasaku niudeluu kõrgemale asetusele.