14.3. Põlveliigesega seotud struktuuride palpeerimine

Põlvekeder

Põlvekedra ehk patella palpeerimisel on oluline hinnata kogu põlvekedra ulatuses nii turset kui tundlikkushäiret. Lisaks põlvekedra luulistele märkpunktidele, tuleb hinnata ka põlvekedra liikuvust selle kõikides suundades. Liikuvuse hindamisel, mil patsiendi alajäse on põlveliigesest sirutatud ning reie nelipealihas lõdvestatud, hinnatakse ka valu põlvekedra piirkonnas ja selle hüpo- või hüpermobiilsust.

Põlvekedra luuliste märkpunktide palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 4). Terapeut palpeerib põlveketra eesmiselt, reieluu distaalse osa piirkonnas nii, et põlvekedra lai luuline ülaserv on esmalt palpeeritav. Palpatsiooni jätkudes liiguvad terapeudi nimetissõrm ja pöial bilateraalselt piki põlvekedra keha põlvekedra alla nii, et tuntav on selle kitsam luuline alaserv.

Joonis 4. Põlvekedra palpatsioon.

Reieluu mediaalne kondüül

Reieluu mediaalse kondüüli palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 5). Terapeut palpeerib esmalt põlvekedra mediaalse ülemise serva, seejärel libisevad nimetissõrm ja kolmas sõrm mediaalselt reieluu distaalsele osale kuni on tunda reieluu suurt luulist struktuuri.

Joonis 5. Reieluu mediaalse kondüüli palpeerimine.

Reieluu lateraalne kondüül

Reieluu lateraalse kondüüli palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 6). Terapeut palpeerib esmalt põlvekedra lateraalse ülemise serva, seejärel libisevad nimetissõrm ja kolmas sõrm lateraalselt reieluu distaalsele osale kuni on tunda reieluu suurt luulist struktuuri.

Joonis 6.

Reieluu lateraalse kondüüli palpeerimine.

Sääreluu mediaalne kondüül

Sääreluu mediaalse kondüüli palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 7). Terapeut palpeerib esmalt reieluu mediaalse kondüüli, seejärel ületavad nimetissõrm ja kolmas sõrm reie- ja sääreluu vahelise liigespilu kuni mediaalselt sääreluu proksimaalsel osal on tunda luulist struktuuri.

Joonis 7. Sääreluu mediaalse kondüüli palpeerimine.

Sääreluu lateraalne kondüül

Sääreluu lateraalse kondüüli palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 8). Terapeut palpeerib esmalt reieluu lateraalse kondüüli, seejärel ületavad nimetissõrm ja kolmas sõrm reie- ja sääreluu vahelise liigespilu kuni lateraalselt sääreluu proksimaalsel osal on tunda luulist struktuuri.

Joonis 8. Sääreluu lateraalse kondüüli palpeerimine.

Sääreluuköprus

Sääreluuköprusele (lad tuberositas tibiae) kinnitub reie nelipealihas põlvekedra kõõlusena. Tundlikkus sääreluu köpruse piirkonnas viitab patella tendinopaatiale. Sääreluuköpruse palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 9). Terapeut palpeerib nimetissõrmega põlvekedra alumist serva, misjärel liigub sõrm alumisele, umbes 2,5 cm alla sääreluu suunas, kuni on tunda terav, luuline väljaulatuvus.

Joonis 9. Sääreluuköpruse palpeerimine.

Lähendajaköbruke

Suur reie lähendajalihase (m adductor magnus) kõõlus kinnitub reieluu keskmise põndapealise ülaosale (lad tuberculum adductorium). Patellofemoraalse valusündroomiga patsiendid kogevad sageli lähendajaköbrukese piirkonna tundlikkust. Lähendajaköbrukese palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 10). Terapeut palpeerib reieluu mediaalse kondüüli, misjärel liiguvad nimetissõrm ja kolmas sõrm ülemisele, umbes 2,5 cm reieluu mediaalse kondüüli suunas, kuni on tunda luuline väljaulatuvas.

Joonis 10. Lähendajaköbrukese palpeerimine.

Reie sisemine pakslihas

Reie nelipealihase aktivatsiooni inhibeerib trauma- või operatsioonijärgne põlveliigese piirkonna turse, mis tingib puuduliku põlveliigese kontrolli kehalise aktiivsuse ajal või põlveliigese sirutusjõu languse. Reie sisemise pakslihase (m vastus medialis) palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 11). Terapeut palpeerib kolme kuni nelja sõrme padjandiga reie sisemise pakslihase kiude kogu reie mediaalsel küljel. Et olla veendunud palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne põlveliigese sirutus.

Joonis 11. Reie sisemise pakslihase palpeerimine.

Reie sirglihas

Reie sirglihase (m rectus femoris) palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 12). Terapeut palpeerib kahe kuni kolme sõrme padjandiga eesmis-alumise niudeluuoga ehk AIISe (anterior inferior iliac spine) ning järgib lihase kiudusid anterioorselt kuni reie keskosani. Et olla veendunud palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne põlveliigese sirutus. Reie sirglihase alguskinnituskoha palpeerimist AIIS juures võimaldab hinnata puusaliigese aktiivne painutamine.

Joonis 12. Reie sirglihase palpeerimine.

Reie välimine pakslihas

Reie välimise pakslihase (m vastus lateralis) palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 13). Terapeut palpeerib kolme kuni nelja sõrme padjandiga reieluu suure pöörla – välimise pakslihase alguskinnituskoha ning järgib lihase kiudusid lateraalselt kuni reie keskosani. Et olla veendunud palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne põlveliigese sirutus.

Joonis 13. Reie välimise pakslihase palpeerimine.

Poolkilelihas

Poolkilelihase (m semimembranosus) palpeerimisel on patsient kõhuli, sääred distaalselt toetatud teraapiapadjale (joonis 14). Terapeut palpeerib tugeva survega poolkilelihase kõõluse ning tunnetab sügaval, laiemal poolkilelihase pehmet struktuuri. Et olla veendunud palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne põlveliigese painutus.

Joonis 14. Poolkilelihase palpeerimine.

Reie kakspealihas

Reie kakspealihase (m biceps femoris) palpeerimisel on patsient kõhuli, sääred distaalselt toetatud teraapiapadjale (joonis 15). Terapeut asetab nimetissõrme põlveõndlasse (lad fossa poplitea– põlveliigese õndlaauk, mille ülemise nurga moodustavad reie-kakspealihas, poolkõõlus- ja poolkilelihas, alumise nurga kaksik-sääremarjalihase pead) ning liigub sõrmega lateraalsele kuni on tunda reie kakspealihase kõõlus. Et olla veendunud palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne põlveliigese painutus.

Joonis 15. Reie kakspealihase palpeerimine.

Lai sidekirmelihas ja iliotibiaaltrakt

Lai sidekirmelihase (m tensor fasciae latae) ja iliotibiaaltrakti (ITB) palpeerimisel on patsient selili, teraapiapadi põlveliigeste all. Terapeut palpeerib eesmis-ülemise niudeluuoga ASISe (anterior superior iliac spine) ja niudeluuharja lateraalselt ning liigub kahe või kolme sõrme padjandiga ASISest alla, lateraalsele. Et olla veendunud lai sidekirmelihase alguskinnituskoha palpatsiooni õnnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne puusaliigese abduktsioon. Seejärel palpeerib terapeut piki reie väliskülge ITB distaalse kinnituskoha sääreluu lateraalsel kondüülil (joonis 16).

Väga sageli esineb ITB ületoonusest tingitud kõõluse plõksatust üle sääreluu lateraalse kondüüli, mis võib põhjustada korduvate põlveliigese painutus- ja sirutusliigutustega seotud põletikku ja valu. Kuna mõnedel isikutel kinnituvad ITB kiud külgmisele põlvekedra hoidesidemele (lad retinaculum patellae laterale – keskmise pakslihase kõõluse osa, mis kulgeb mööda põlvekedra keskmist serva ja kinnitub sääreluuköprusele), siis tõmbab ITB ületoonus patella lateraalsele.

Joonis 16. Lai sidekirmelihase ja iliotibiaaltrakti palpeerimine.

Mediaalne kollateraalside

Põlveliigesele mõjuvate valgusjõudude (genu valgum – X-jalgsus) mõjul on mediaalse kollateraalsideme vigastus tavaline. Avaldades põlveliigesele valgussuunalist jõudu, saab palpatsiooniga hinnata liigese mediaalse liini tundlikkust või liigessideme lahknevust selle trauma korral. Mediaalse kollateraalsideme palpeerimisel on patsient selili, alajäse painutatud põlveliigesest 70-90° (joonis 17). Terapeut palpeerib kahe või kolme sõrme padjandiga reieluu mediaalse kondüüli, misjärel liigub sõrmedega piki mediaalset kollateraalsidet sääreluu mediaalse kondüülini. Põlveliigese 30° painutusnurga all on efektiivsemalt võimalik palpeerida mediaalse kollateraalsideme proksimaalset ja distaalset osa, sest kirjeldatud asendis on side rohkem pinges ning tema tuvastamine lihtsam.

Joonis 17. Mediaalse kollateraalsideme palpeerimine.

Lateraalne kollateraalside

Põlveliigesele mõjuvate varusjõudude (genu varum – O-jalgsus) mõjul on lateraalse kollateraalsideme vigastus tavaline. Avaldades põlveliigesele varussuunalist jõudu, saab palpatsiooniga hinnata liigese lateraalse liini tundlikkust või liigessideme lahknevust selle trauma korral. Lateraalse kollateraalsideme palpeerimisel on patsient selili, alajäse FABER asendis (puusaliiges painutatud, eemaldatud ning välja roteeritud; põlveliiges painutatud 90° (joonis 18). Terapeut palpeerib kahe või kolme sõrme padjandiga reieluu lateraalse kondüüli, misjärel liigub sõrmedega piki lateraalset kollateraalsidet pindluupeani. Põlveliigese 30° painutusnurga all on efektiivsemalt võimalik palpeerida lateraalse kollateraalsideme proksimaalset ja distaalset osa, sest kirjeldatud asendis on side rohkem pinges ning tema tuvastamine lihtsam.

Joonis 18. Lateraalse kollateraalsideme palpeerimine.

Mediaalne menisk

Mediaalse meniski palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 19). Terapeut palpeerib esmalt mediaalselt nii reie- kui sääreluu kondüüli, seejärel nimetatud luude vahelise liigespilu. Põlveliigese pilus palpatsioonil osalevate sõrmede liigutamine anteriooselt posterioorsele võimaldab hinnata meniskit mediaalselt tervikuna. Mediaalse liigesjoone palpatoorne tundlikkus võib viidata mediaalse meniski rebendile.

Joonis 19. Mediaalse meniski palpeerimine.

Lateraalne menisk

Lateraalse meniski palpeerimisel istub patsient teraapialaua äärel, alajäse painutatud põlveliigesest 90° (joonis 20). Terapeut palpeerib esmalt lateraalselt nii reie- kui sääreluu kondüüli, seejärel nimetatud luude vahelise liigespilu. Põlveliigese pilus palpatsioonil osalevate sõrmede liigutamine anteriooselt posterioorsele võimaldab hinnata meniskit lateraalselt tervikuna. Lateraalse liigesjoone palpatoorne tundlikkus võib viidata lateraalse meniski rebendile.

Joonis 20. Lateraalse meniski palpeerimine.