1.4. Funktsionaalse hindamise printsiibid

Funktsionaalsel hindamisel võrreldakse aktiivset liigesliikuvust passiivse liigesliikuvusega, haaratud kehapoole liigese, lihase või liigutuse funktsiooni mittehaaratud kehapoole sama funktsiooniga.

1. Kui puudub vajadus bilateraalse hindamise järele, siis hinnatakse mittehaaratud kehapool esimesena. See võimaldab võrrelda kui palju erineb haaratud kehapoole funktsioonihäirega liigutus normaalsest.
2. Esmalt sooritab patsient aktiivse liigutuse, siis teostab sama liigutuse passiivselt terapeut, sellele järgneb omakorda isomeetriline liigutus vastupanuga.
3. Et vältida sümptomite väljendumist liigutustes, mis on valuvabad, sooritada valusad liigutused viimasena.
4. Kui liigese aktiivne liikuvusulatus ei ole täielik, siis võib passiivset survet avaldada suure ettevaatlikkusega, et vältida sümptomite ägenemist.
5. Kui aktiivse liigutuse ajal on liigese liikuvus täielik, siis võib passiivset survet avaldada liigese lõppliikuvuse hindamiseks. Selle testi sooritamise järgselt puudub vajadus liigese passiivse liikuvuse hindamiseks.
6. Nii aktiivset, passiivset kui isomeetrilist liigutust vastupanuga võib teostada mitu korda, või säilitada testiasendit teatud aja jooksul, et hinnata sümptomite võimendumist kas lihasnõrkuse või vaskulaarse häire tõttu.
7. Isomeetrilised testid vastupanuga teostatakse liigese neutraal- või puhkeasendis nii, et pinge liigest ümbritsevates kudedes oleks minimaalne. Testi ajal tekkinud sümptomid on tingitud liigutusega kaasnenud kontraktiilsete kudede probleemidest.
8. Passiivse liigesliikuvuse või liigessidemete hindamisel ei ole oluline ainult liikuvusulatus vaid ka liigutuse kvaliteet (lõppliikuvus).
9. Liigessidemete hindamisel avaldatakse struktuurile sobivat survet ettevaatlikult, testi võib sooritada mitu korda. Liigessidemele avaldatavat survet suurendatakse kuni valu piirini, kuid mitte sellest rohkem. Testi tulemus näitab maksimaalset liigessideme ebastabiilsust ilma lihase spasmi tekketa.
10. Kui hinnatakse müotoomiga (lihasgrupp, mille innervatsioon on seotud kindla närvijuurega) seotud lihasnõrkust, siis säilitatakse lihaskontraktsioon minimaalselt 5 sekundit. Müotoomiga seotud nõrkuse arenemiseks on vaja aega.
11. Kuna korrektne füsioterapeutiline hindamine sisaldab erinevatele kudedele surve avaldamist, siis peab terapeut patsienti hoiatama, et sümptomite süvenemine on seotud hindamisega. See võimaldab vältida patsiendi hirme edaspidise teraapia ees.
12. Kui füsioterapeutilise hindamise käigus ilmneb midagi ebatavalist või sellist, mille osas puudub terapeudil pädevus, siis tuleb soovitada patsiendile teist tervishoiuspetsialisti.