13.3. Kõnnitegurid

Kehatüve, vaagna, üla- ja alajäsemete koordineeritud koostöö tagavad normaalse kõnnimustri.

Et keha raskuskese saab kõndides liikuda sinusoidaalselt nii vertikaal- kui horisontaalsuundades, peab toimuma efektiivne koostöö kehatüve, vaagna ja alajäsemete vahel. Kõndimist mõjutavate teguritena on oluline, et vaagna rotatsiooni, vaagnakalde ja vaagna lateraalsuunalise liikumise näitajad ning alajäseme liigeste liikuvused oleksid vastavuses normaalset kõndimist toetavate näitajatega.

Vaagna rotatsioon toimub transversaaltasapinnas ümber vertikaaltelje. Kui üks alajäse liigub hooperioodil ette, roteerub ette ka vaagen, eesmärgiga pikendada sammu pikkust. Kahekordses toefaasis roteerub vaagen ette 4° nii parema alajäsemega ette astumisel kui vasaku alajäsemega ette astumisel. Vaagna bilateraalne rotatsioonulatus on 8°. Kui vaagen roteerub alajäseme etteviimisel optimaalselt, ei vaju keha raskuskese liiga alla. 

Frontaalteljel vajub kõnni vertikaalmomendi faasis hooperioodis oleva alajäseme poolne vaagen alla ligikaudu 5°. Vaagnakalde ulatust kontrollivad tugijala reie eemaldajalihased.

Kui inimene seisab kahel jalal, langeb keha raskuskese kahe alajäseme vahele, kui seisab ühel jalal, nihkub keha raskuskese tugijala labajalale. Kui seista nii, et reied on paralleelselt ning kanda keharaskus ühelt alajäsemelt teisele, nihkub vaagen lateraalsuunas maksimaalselt 15 cm. Kuna anatoomiliselt ei ole reieluud paralleelselt vaid mediaalse nurga all ning põlveliigeste piirkonnas on füsioloogiline valgusasend, siis vaagna lateraalsuunaline nihkumine keharaskuse kandmisega ühelt alajäsemelt teisele toimub vaid 4,3 cm ulatuses.

Kannalöögifaasi ajal on põlveliiges sirutatud, pärast seda toimub põlveliigese painutus kuni 15° vertikaalmomendifaasis. Põlveliigese painutusega langeb keha raskuskese, mis oli sirutuse hetkel sinusoidaalse liikumiskõvera kõrgeimas punktis. Hüppeliigesega seotud raskuskese on kõrgeim kõnni kannalöögi- ja äratõukefaasis ning madalaim vertikaalmomendifaasis, mis on vastupidine põlveliigesega seotud keharaskuskeskme liikumisega. Põlve- ja hüppeliigese kombineeritud liigutused vähendavad keha raskuskeskme vertikaalsuunalist liikumist ning muudavad sujuvamaks selle sinusoidaalse kõvera.

Vaagna rotatsiooni, vaagnakalde ja põlve- ning hüppeliigeste kombineeritud liigutuste koosmõjul nihkub keha raskuskese vertikaalselt vähem kui 5 cm.