13.1. Kõnnitsükkel

Kõnnitsükkel jaguneb toe- ja hooperioodiks.

Üks kõnnitsükkel (gait cycle) on ajavahemik, mil sama alajäseme kand puudutab aluspinda kahel järjestikusel korral. Kõnnitsükkel jaguneb toeperioodiks (stance phase) ja hooperioodiks (swing phase). Kõnnitsükli toeperioodil on labajalg kontaktis aluspinnaga ning alajäse kannab osaliselt või täielikult keharaskust. Toeperiood on jaotatud nelja faasi: kannalöögifaas ehk algkontakt, amortisatsioonifaas, vertikaalmomendifaas ja äratõukefaas.

Kannalöögifaasi (heel strike, initial contact) iseloomustab hetk, mil kand puudutab aluspinda. Kannalöögifaas moodustab kõnnitsükli esimesed 0-2%. Teatud patoloogiate korral, aga ka näiteks jooksmisel labajala maha asetamise viisist, kasutatakse kõnnitsükli algkontakti sünonüümina ka labajala keskosa kontakti (midfoot strike) või labajala eesosa kontakti (forefoot strike).

Toeperiood jaguneb kannalöögi-, amortisatsiooni-, vertikaalmomendi- ja äratõukefaasiks.

Algkontakti ajal kandub keharaskus tugijalale, sest teine alajäse eemaldub aluspinnalt. Amortisatsioonifaasi (loading responce) ajal aktsepteerib tugijalg keharaskust ning absorbeerib keharaskusega avalduvad jõud. Amortisatsioonifaas moodustab kõnnitsükli 2-10%.

Vertikaalmomendifaasi ajal (mid-stance) liigub keha üle eesoleva tugijala, labajalg on täielikus kontaktis aluspinnaga. Kuna vertikaalmomendifaasi ajal on keharaskus tugijalal ning teine alajäse on hooperioodi keskfaasis, siis nimetatakse vertikaalmomendifaasi ka ühekordseks toefaasiks (single-leg support). Vertikaalmomendifaas moodustab kõnnitsükli 10-30%.

Äratõukefaasi ajal (terminal stance, heel-off) kantakse keharaskus labajala eesosale. Enne kui kand tõstetakse, on tugijalal veel osaline keharaskus, teine alajäse on taas kontaktis aluspinnaga. Esimene ja viimane 10% kõnni toeperioodist on kahekordne toefaas (double-limb support). Äratõukefaas moodustab kõnnitsükli 30-50%. Üleminekut kõnnitsükli toeperioodist hooperioodi nimetatakse eelhoofaasiks (pre-swing), mida iseloomustab äratõukefaasi lõpetav varba äratõuge (toe-off) ning keharaskuse kandmine teisele alajäsemele. Eelhoofaas moodustab kõnnitsükli 50-60%.

Hooperiood jaguneb alg-, kesk- ja lõppfaasiks.

Kõnnitsükli hooperioodil ei ole labajalg kontaktis aluspinnaga ning keharaskus ei ole kantud alajäsemele. Hooperiood algab kohe pärast varba äratõuget ning on jaotatud alg-, kesk- ja lõppfaasiks. Hooperioodi algfaasis (initial swing) liigub alajäse varba äratõukelt saadud tõukejõu mõjul kiirendusega edasi. Hooperioodi algfaas moodustab kõnnitsükli 60-73%. Hooperioodi keskfaasis (mid swing) jätkub alajäseme edasiliikumine nii et, painutatud põlveliiges sirutatakse. Hooperioodi keskfaas moodustab kõnnitsükli 73-87%. Hooperioodi lõppfaasis (terminal swing) toimub alajäseme edasiliikumiskiiruse vähendamine enne kanna kontakti aluspinnaga. Hooperioodi lõppfaas moodustab kõnnitsükli 87-100%.

Üks kõnnitsükkel alates toeperioodi algusest kuni hooperioodi lõpuni moodustab 100%, millest toeperiood on ümardatult 60% ning hooperiood 40%. Perioodide protsendid võrdsustuvad kõnnikiiruse lisandudes. Jooksmisel on hooperiood pikem kui toeperiood. Kõnnitsükli terminite tundmine võimaldab üheselt mõistetavat kõnni hindamist ning hindamistulemuste analüüsi.