E-õpik: Füsioterapeutiline hindamine
12.7. Spetsiifilised testid
Sõltuvalt patsiendi anamneesist, vaatlusest või teistest funktsionaalsetest testidest, valib terapeut kindlad spetsiifilised testid, et kinnitada küünarvarre, randmeliigese või labakäe funktsioonihäirega seotud füsioterapeutiline diagnoos. Nii nagu kõigi spetsiifiliste testide korral, peab terapeut teadma, et positiivse tulemuse korral viitab test sellele, et probleem esineb, negatiivne tulemus ei ole veel aluseks probleem välistada. Eelnev tõdemus paika enim neuroloogiliste düsfunktsioonide hindamisel.
SÕRMELIIGESE SIDEMETE EBASTABIILSUSE TEST
Sõrmeliigeste valgus ja varus test hindab PIP ja DIP liigeste kaaskülgsidemete ebastabiilsust.
Terapeut stabiliseerib ühe käe sõrmedega patsiendi proksimaalse sõrmeluu kas PIP või DIP liigese piirkonnas ning teostab teise käe sõrmedega distaalse sõrmeluu piirkonnas liigese varus- või valgussuunalise liigutuse (joonis 11).
Testiga hinnatakse sõrmeliigeste kaaskülgsidemete terviklikkust või ebastabiilsust. Testi tulemust võrreldakse teise ülajäseme sama liigese liikuvusega.
JOONIS 11. SÕRMELIIGESE SIDEMETE EBASTABIILSUSE TEST.
SÕRMEDE SIRUTUSTEST
Vastupanuga teostatud sõrmede sirutustest tuvastab randmeliigese ebastabiilsuse.
Patsient istub, tema randmeliiges on painutatud. Terapeut fikseerib ühe käega distaalselt patsiendi küünarvarreluu ning teise käega avaldab sõrmede piirkonnas vastupanu. Patsiendil palutakse sirutada sõrmed (joonis 12). Valu viitab randmeliigese ebastabiilsusele, lodiluu piirkonna ebastabiilsusele, põletikuprotsessile või kuuluu avaskulaarsele nekroosile ehk Kienböck`i tõvele.
JOONIS 12. SÕRMEDE SIRUTUSTEST.
TINELI TEST RANDMELIIGESE PIIRKONNAS
Positiivne Tineli test randmeliigese piirkonnas viitab karpaalkanali sündroomile.
Terapeut koputleb nimetissõrmega piki patsiendi karpaalkanalit alates nimetissõrmest kuni küünarvarre proksimaalse osani (joonis 13).
Tineli test on positiivne ning viitab karpaalkanali sündroomile kui paresteesia tekib pöidlas, nimetissõrmes, keskmises sõrmes ja lateraalselt sõrmusesõrmes ehk mediaannärvi innervatsioonialal. Positiivse testi korral esineb paresteesia koputlemise piirkonnast distaalsemal. Kõige kaugem ala, kus paresteesia esineb, tähistab mediaannärvi sensoorsete kiudude regenereerumisvõime piiri.
JOONIS 13. TINELI TEST RANDMELIIGESE PIIRKONNAS.
PHALENI TEST
Phaleni test hindab mediaannärvi düsfunktsiooni.
Patsiendil palutakse asetada käeseljad kokku ning painutada maksimaalselt randmeliigesed (joonis 14). Asendit tuleb hoida kuni 1 minut.
Phaleni test on positiivne ning viitab karpaalkanali sündroomile kui paresteesia tekib pöidlas, nimetissõrmes, keskmises sõrmes ja lateraalselt sõrmusesõrmes ehk mediaannärvi innervatsioonialal.
JOONIS 14. PHALENI TEST.
FROMENTI TEST
Positiivne Fromenti test viitab ulnaarnärvi paralüüsile.
Patsient haarab pöidla ja nimetissõrmega paberi (joonis 15).
Kui hetkel, mil terapeut püüab paberi patsiendi sõrmede vahelt ära tõmmata, paindub patsiendi pöidla IP liiges, siis viitab see pöidla adduktsiooni teostava lihase halvatusele. Kui paberi äratõmbamise ajal toimub ka pöidla MCP liigese ülesirutus, siis viitavad mõlemad testitulemused ulnaarnärvi paralüüsile.
