12.6. Funktsionaalsed testid

Haaramistegevustel on kõige olulisem roll pöidlal.

Järgnev peatükk kirjeldab haaramise ja käe pigistusjõuga seotud funktsionaalset hindamist. Kõige tähtsam sõrm on pöial. Pöidla seos teiste sõrmedega, tema mobiilsus ning jõud või jõu puudumine mõjutab labakäe funktsionaalsust suuresti. Tähtsuselt teine sõrm on nimetissõrm, mille jõud ning vastastikune koostoime pöidlaga on samuti väga oluline. Nimetissõrme funktsioonihäire mõjutab nii sõrmeotsa haaret ehk näpistamisfunktsiooni kui jõuhaaret. Täpsust nõudval haaramisel ja jõuhaardel on kõige tugevam keskmine sõrm. Sõrmusesõrmel on haaramisel kõige väiksem funktsionaalne roll. Tänu oma perifeersele asendile mõjutab väike sõrm nii haardejõudu kui labakäe funktsionaalsust. On leitud, et pöidla funktsioonihäire mõjutab umbes 40-50% ulatuses labakäe üldist funktsionaalsust, nimetissõrme funktsioonihäire 20%, keskmise sõrme funktsioonihäire 20%, sõrmusesõrme funktsioonihäire 10% ning väikse sõrme funktsioonihäire 10%. Labakäe funktsioonihäire mõjutab ülajäseme funktsiooni umbes 90%.

Labakäe funktsionaalsust mõjutab närvi-lihasaparaadi koordineeritud koostöö. 

Radiaalnärv koordineerib haaramistegevust kõige enam.

Ülajäseme funktsionaalsust saab hinnata teostades üldisi randmeliigese ja labakäe funktsionaalseid teste (joonis 7). Vaatamata sellele, et randme- ja sõrmeliigeste liikuvusulatused on suured, pole paljudes igapäevategevustes täielikud liikuvusulatused vajalikud. Randmeliigese optimaalne funktsionaalne liikuvusulatus on vahemikus 10° fleksiooni kuni 35° ekstensiooni ning 10° radiaaldeviatsiooni kuni 15° ulnaardeviatsiooni. Et tagada sõrmedele ja pöidlale maksimaalne funktsionaalsus, on normaalsel juhul randmeliigeses vähene sirutusasend (10-15°) ning vähene ulnaardeviatsioonasend. Ülemäärane randmeliigese radiaaldeviatsioon, aga ka sõrmede deviatsioonasend ulnaarsele (nt reumatoidartriidi diagnoosiga patsientidel) mõjutab negatiivselt käe pigistusjõudu. Kui sõrmede painutusel on MCP ja PIP liigeste funktsionaalne liikuvusulatus kuni 60°, DIP liigestes kuni 40°, pöidla MCP ja IP liigestes kuni 20° on võimalikud peaaegu kõik haaramised ning igapäevaelu tegevused.

Labakäe funktsionaalsust mõjutab ka närvi-lihasaparaadi koordineeritud koostöö. Labakäe ulnaarsel olevate sõrmede painutust ning tundlikkust, aga ka jõuhaaret kontrollib ulnaarnärv, radiaalsel olevate sõrmede painutust ning tundlikkust, aga ka täpsushaaret kontrollib mediaannärv, pöidlalihaseid, mis osalevad nii jõu- kui täpsushaardel, innerveerivad nii ulnaar- kui mediaannärv. Kõik haaramised ning haardest vabastamised sõltuvad radiaalnärvist. 

JOONIS 7. RANDMELIIGESE JA LABAKÄE FUNKTSIONAALNE HINDAMINE. A – STANDARDNE RUSIKAS; B – KONKSHAARDEGA RUSIKAS;  C – SIRGE RUSIKAS; D – SÕRMEPADJAND VASTU PÖIDLAPADJANDIT PIGISTUS; E – SÕRMEOTS VASTU PÖIDLA OTSA PIGISTUS.

Esemete haaramisel eristatakse jõu- ja täpsushaaret.

Vaatamata sellele, et jõuhaare nõuab labakäe kindlat kontrolli, tekitab nimetatud haardetüüp suurema labakäe painutuse asümmeetria. Et tagada jõuhaarde stabiilsus, töötavad nii labakäe ulnaarse kui radiaalse osa lihased. Staatilise kontrolli ja haardetoe tagamiseks töötavad ulnaarsed sõrmed koos, haaret kasutatakse alati tegevustes, kus vajatakse jõudu. Haarde ajal toetavad sõrmed eseme vastu peopesa, pöial võib, aga ei pruugi haardes osaleda, küünarvarrelihastel on nimetatud haardel suur roll. Jõuhaarde ajal on sõrmed painutatud, randmeliiges on vähesel määral sirutatud ning ulnaardeviatsioonasendis. Jõuhaarde tüübid on konkshaare, silinderhaare, rusikahaare ning kerakujuline haare (joonis 8).

JOONIS 8. JÕUHAARDE TÜÜBID. A – KONKSHAARE; B – SILINDERHAARE; C – RUSIKAHAARE; D – KERAKUJULINE HAARE.

Täpsushaardel on aktiivne labakäe radiaalne osa ning peamine painutusliigutus toimub MCP liigestes. Täpsushaaret kasutatakse tegevustel, kus on vajalik liigutuslik täpsus. Nimetissõrm, keskmine sõrm ja pöial tagavad eseme täpseks käsitlemiseks dünaamilise statiivi. Täpsushaardel osalevad valdavalt sõrmed ja pöial nii, et sõrmeots on kontaktis pöidlaotsaga, peopesa võib, aga ei pruugi haardel osaleda. Pöial tagab täpsushaarde stabiilsuse, jõu ning liigutussuuna. Labakäe sisemistel lihastel on täpsushaardel suurem roll kui jõuhaardel. Eristatakse kolme tüüpi täpsushaaret (joonis 9) ‒ kolme sõrme haarde korral, näiteks pliiatsi hoidmisel, on vajalik sõrmeotse lähendamine pöidlaotsale; lateraalse haarde korral, näiteks võtme või kaardi hoidmisel, on kontakt pöidla ja nimetissõrme lateraalse osa vahel, sõrmeotste lähendamine pole vajalik; näpistushaarde korral, näiteks koordinatsiooni nõudvates tegevustes, lähendatakse pöidla ots nimetissõrme otsale.

JOONIS 9. TÄPSUSHAARDE TÜÜBID. A – KOLME SÕRME HAARE; B – LATERAALNE HAARE; C – NÄPISTUSHAARE.

TABEL 4. RANDMELIIGESE JA LABAKÄE FUNKTSIONAALSED TESTID.

Algasend	Tegevus	Funktsionaalne test
Supinatsioonasendis küünarvars toetub lauale	Randmeliigese fleksioon	Funktsionaalne (F): tõstmine 2500g ja enam Funktsionaalsus rahuldav (FR): tõstmine 1500-2000g Funktsionaalsus puudulik (FP): tõstmine 500-1000g Mittefunktsionaalne (MF): tõstmine 0g
Pronatsioonasendis küünarvars toetub lauale	Randmeliigese sirutus, tõstmine 500-1000g	F: 5+ kordust FR: 3-4 kordust FP: 1-2 kordust MF: 0 kordust
Neutraalasendis küünarvars toetub lauale	Randmeliigese radiaaldeviatsioon, tõstmine 500-1000g	F: 5+ kordust FR: 3-4 kordust FP: 1-2 kordust MF: 0 kordust
Neutraalasendis küünarvars toetub lauale	Pöidla fleksioon kummilindi vastupanuga	F: 5+ kordust FR: 3-4 kordust FP: 1-2 kordust MF: 0 kordust
Küünarvars toetub lauale, kummilint ümber pöidla ja nimetissõrme	Pöidla ekstensioon kummilindi vastupanuga	F: 5+ kordust FR: 3-4 kordust FP: 1-2 kordust MF: 0 kordust
Küünarvars toetub lauale, kummilint ümber pöidla ja nimetissõrme	Pöidla abduktsioon kummilindi vastupanuga	F: 10-15 kordust FR: 5-9 kordust FP: 1-4 kordust MF: 0 kordust
Küünarvars toetub lauale	Pöidla adduktsioon, paberi lateraalne haare	F: hoidmine 5+ sekundit FR: hoidmine 3-4 sekundit FP: hoidmine 1-2 sekundit MF: hoidmine 0 sekundit
Küünarvars toetub lauale	Patsient hoiab paberit sõrmede vahel ning terapeut tõmbab paberit	F: hoidmine 5+ sekundit FR: hoidmine 3-4 sekundit FP: hoidmine 1-2 sekundit MF: hoidmine 0 sekundit
Küünarvars toetub lauale	Sõrmede painutus, patsient haarab tassi või klaasi silinderhaardega ning tõstab selle laualt	F: 5+ kordust FR: 3-4 kordust FP: 1-2 kordust MF: 0 kordust
Küünarvars toetub lauale	Patsient üritab sõrmi sirgena hoides kätte panna kummikinda	F: 2-4 sekundit FR: 5-9 sekundit FP: 10-20 sekundit MF: 21+ sekundit

 

ÜLAJÄSEME PIGISTUSJÕU HINDAMINE

JOONIS 10. ÜLAJÄSEME PIGISTUSJÕU HINDAMINE DÜNAMOMEETRIGA (Dünamomeeter polnud pildistamise ajal kättesaadav). 

TABEL 3. ÜLAJÄSEME PIGISTUSJÕU NORMAALSED VÄÄRTUSED (KG) VANUSE JA SOO  JÄRGI. TULEMUS TABELIS ON PAREMA JA VASAKU ÜLAJÄSME PIGISTUSJÕU NÄITAJATE SUMMA.

	Vanus 15-19			Vanus 20-29			Vanus 30-39
	M	N		M	N		M	N
Suurepärane	≥113	≥71		≥124	≥71		≥123	≥73
Üle keskmise	103-112	64-70		113-123	65-70		113-122	66-72
Keskmine	95-102	59-63		106-112	61-64		105-112	61-65
Alla keskmise	84-94	54-58		97-105	55-60		97-104	56-60
Puudulik	≤83	≤53		≤96	≤54		≤96	≤55

	Vanus 40-49			Vanus 50-59			Vanus 60-69
	M	N		M	N		M	N
Suurepärane	≥ 119	≥73		≥110	≥65		≥102	≥60
Üle keskmise	110-118	65-72		102-109	59-64		93-101	54-59
Keskmine	102-109	59-64		96-101	55-58		86-92	51-53
Alla keskmise	94-101	55-58		87-95	51-54		79-85	48-50
Puudulik	≤93	≤54		≤86	≤50		≤78	≤47