11.5. Isomeetrilised testid vastupanuga

Küünarliigest ümbritsevate lihaste jõu hindamiseks teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga. Küünarliigese painutajalihaste jõud on suurim kui küünarliiges on painutatud 90-110° ning küünarvars on supineeritud. Kui küünarliiges on painutatud 45° kuni 135° on võimalik lihasjõudu rakendada vaid 75% maksimumist. On tõestatud, et meeste küünarliigest ümbritsevate lihaste jõud on kaks korda tugevam kui naistel, küünarliigese sirutusjõud on 60% painutusjõust ning küünarvarre pronatsioonjõud on 85% supinatsioonjõust. Kui teatud liigutus või liigutused põhjustavad testi ajal ebamugavust või valu, võimaldab tabel 1 selgitada valu põhjuse. Vastupanuga teostatud isomeetrilised testid peab sooritama ka randmeliigese sirutuse ja painutuse suunal, sest mitmed küünarliigese funktsioonidega seotud lihased ületavad ka randmeliigese. 

TABEL 1. KÜÜNAR- JA RANDMELIIGEST ÜMBRITSEVATE LIHASTE FUNKTSIOON, NÄRV JA NÄRVIJUURE INNERVATSIOON.

Küünarliigest ümbritsevate lihaste isomeetriline jõud hinnatakse vastupanuga küünarliigese fleksiooni ja ekstensiooni, küünarvarre supinatsiooni ja pronatsiooni ning randmeliigese fleksiooni ja ekstensiooni suundadel.

Küünarliigest ümbritsevate lihaste vastupanuga teostatud isomeetriliste testide ajal patsient istub, õlavars on kehatüve kõrval ning küünarliiges on painutatud 90º. Märguande peale „ära lase end liigutada“, teostatakse isomeetrilised testid vastupanuga järgmistel funktsioonidel: küünarliigese ekstensioon (joonis 8A), küünarliigese fleksioon (joonis 8B), küünarvarre supinatsioon (joonis 8C), küünarvarre pronatsioon (joonis 8D), randmeliigese fleksioon (joonis 8E), randmeliigese ekstensioon (joonis 8F).

Joonis 8. Küünarliigest ümbritsevate lihaste isomeetrilised testid vastupanuga. A – küünarliigese ekstensioon; B – küünarliigese fleksioon; C – küünarvarre supinatsioon; D – küünarvarre pronatsioon; E – randmeliigese fleksioon; F – randmeliigese ekstensioon.

Kui patsient kurdab valu või ebamugavustunnet koormusega seotud kombineeritud liigutustel, korduvatel liigutustel või staatilistes asendites, võib pärast isomeetrilisi vastupanuga teostatud põhiteste hinnata ettevaatlikult, samuti isomeetriliselt, patsiendi poolt kirjeldatud liigutusi või asendeid. On teada, et õlavarre kakspealihas on tugev küünarliigese painutajalihas ning küünarvarre supinatsiooni teostav lihas, kuid vastava jõu genereerimise võime sõltub küünarliigese asendist. Õlavarre kakspealihase jõud on suurem kui küünarvars on supineeritud, väiksem kui küünarvars on proneeritud.

Kui isomeetriliste testide ajal on lihaskontraktsioon nõrk, kuid valuvaba, võib kahtlustada kontraktiilsete või neuroloogiliste kudede tõsist vigastust. Küünarliigese painutus- ja supinatsioonijõu nõrkus ilmneb õlavarre kakspealihase distaalse kõõluse rebendi korral siis, kui leid järgneb äkilisele, teravale valule küünarliigese eesmises õõnsuses, spetsiifiliselt ajal, mil küünarliigest painutades avaldub sirutuse suunaline jõud. Trauma või vigastuse puudumisel võib lihasjõu nõrkus olla seotud kas närvijuure või perifeerse närvi kahjustusega. Valikuliste lihastestide, aga ka sensoorse tundlikkuse hindamisega on võimalik tuvastada  närvi vigastus (tabel 2).  

Tabel 2. Küünarliigese funktsioonidega seotud närvivigastus.