11.4. Passiivsed liigutused

Küünarliigese lõppliikuvuse hindamiseks võib nii normaalse kui piiratud küünarliigese aktiivse liikuvuse korral avaldada liigese kõikides liikuvuse suundades passiivset survet. Normaalsel juhul takistab passiivselt liigutuse jätkamist küünarliigese fleksiooni korral pehmete kudede lähendamine (ingl tissue approximation), ekstensiooni korral luude lähendamine (ingl bone to bone) ning supinatsiooni ja pronatsiooni korral kudede venitus (ingl tissue stretch).

Küünarliigest ületava lihase lühenemise korral võib ilmneda piiratud liigese liikuvus kas küünar- või randmeliigeses.

Oluline on hinnata ka küünarliigest ületavate lihaste pikkust. Kui lihas on ületoonuses või lühenenud, võib patsient küünarliigese lõppliikuvuse hindamisel tunda lihase venitust. Lihase lühenemise korral võib ilmneda piiratud liigese liikuvus kas küünar- või randmeliigeses, sõltuvalt sellest kumba liigest viimasena hindamise ajal mõjutatakse. Normaalse lihastoonuse korral on liigese lõppliikuvuse hindamisel tunda normaalset kudede venitust ning ka liigese liikuvusulatus on normaalne.

Õlavarre kakspealihase pikkuse hindamisel on patsient kõhuli teraapialaual nii, et hinnatav ülajäse on üle teraapialaua ääre. Terapeut teostab esmalt passiivse õlaliigese sirutuse ning seejärel küünarliigese sirutuse (joonis 6A). Normaalsel juhul peab küünarliigese passiivne sirutusulatus olema sama, mis aktiivsel liigutusel.

Õlavarre kolmpealihase pikkuse hindamisel istub patsient  toolil. Terapeut teostab esmalt passiivse õlaliigese painutuse ning seejärel küünarliigese painutuse (joonis 6B). Normaalsel juhul peab küünarliigese passiivne painutusulatus olema sama, mis aktiivsel liigutusel.

Joonis 6. A – õlavarre kakspealihase pikkuse hindamine; B – õlavarre kolmpealihase pikkuse hindamine.

Randmeliigese pikkade sirutajalihaste pikkuse hindamisel on patsient selili, tema küünarliiges on sirutatud. Terapeut painutab esmalt passiivselt patsiendi sõrmed ning seejärel randmeliigese (joonis 7A). Normaalsel juhul peab randme- ja sõrmeliigeste passiivne painutusulatus olema sama, mis aktiivsel liigutusel.

Randmeliigese pikkade painutajalihaste pikkuse hindamisel on patsient selili, tema küünarliiges on sirutatud. Terapeut sirutab esmalt passiivselt patsiendi sõrmed ning seejärel randmeliigese (joonis 7B). Normaalsel juhul peab randme- ja sõrmeliigeste passiivne sirutusulatus olema sama, mis aktiivsel liigutusel.

Joonis 7. A – randmeliigese pikkade sirutajalihaste pikkuse hindamine; B – randmeliigese pikkade painutajalihaste pikkuse hindamine.