10.2. Vaatlus

Abaluu asendihäire ning düsfunktsioon võivad olla õlavalu põhjused.

Õlapiirkonna kaebusega patsiendi vaatlus peab sisaldama nii pea, lülisamba kaela- ja rinnaosa, õlavöötme kui ülajäseme vaatlust. Patsiendi riietumisel võib ilmneda õlaliigese liikuvuse piiratus, ka teistel tegevustel võivad ilmneda ülajäseme funktsioonihäired, valu või nõrkus.

Patsiendi vaatlusel on vaja märgata nii luuliste kui pehmete kudede kontuuridega, aga ka keha teljelisusega seotud erisused. Vaatlusel saab hinnata kas patsiendi pea on keha keskteljel. Pea eesasendi, õlaliigese siserotatsioonasendi ning abaluude protraktsiooni vahel on seos, mis tingib õlavarreluupea libisemise anterioorsele, pinge liigeskapsli tagumises osas, rinnalihase, ülemise trapetslihase ja abaluu tõsturlihase ületoonuse ning süvade kaelalihaste ja abaluu stabilisaatorlihaste nõrkuse. Kui patsiendi ülajäse on pikemat aega siserotatsioonasendis, siis on asendisurvest tingitud õlavarre kakspealihase tendinopaatia võimalik seetõttu, et lihase kõõlus on surutud vastu õlavarreluupea pöörlate vahelist kakspealihase vagu (ingl bicipital groove). Kirjeldatud patsiendinäite puhul võib õlaliigese horisontaaladduktsioonliigutuse ehk Hawkins-Kennedy testi ajal ilmneda õlaliigese eesmise piirkonna valu, viidates õlaliigese pitsumise sündroomile.

Abaluu asetseb Th2-3 kuni Th7-9 ogajätkete tasandil. Abaluuharjad, mis algavad mediaalselt kolmanda rinnalüli tasandilt, peavad olema sama nurga all. Lennie testi all tuntakse horisontaalselt abaluu mediaalse serva ja lülisamba ogajätke vahelise kauguse mõõtmist: abaluu ülemise serva mediaalne nurk (Th2 ogajätke tasand), abaluuharja nurk (Th4 ogajätke tasand), abaluu alumise serva mediaalne nurk (Th8 ogajätke tasand) (joonis 1). Mõõtmine mõõdulindiga teostatakse kahe mõõdu võrdlemiseks bilateraalselt.

Joonis 1. Lennie test.

Abaluu düskineesia („dys“-muutus,“kinesis“-liikumine) või abaluu düsfunktsioon viitab abaluu liikuvuse häirele, mis võib olla õlavalu algpõhjus. Abaluule kinnituvad mitmed lihased, mis vastutavad kompleksselt humeroskapulaarse liikuvuse eest, lihaskoostööhäire võib tekitada rotaatormansetilihaste, liigeskapsli või liigesõõnsuse serva kahjustuse. Abaluuga seotud lihashäire võib olla tingitud lihaste alakoormusest, ülekoormusest, lihasdüsbalansist või vigastusest, mis on tekitanud kas lihase või närvikahjustuse. Tüüpiline abaluu asendihäire on abaluu eendumine (ingl winging scapulae), mille puhul on abaluu mediaalne serv eendunud rinnakorvist. Abaluu ebastabiilsus võib ilmneda ülajäseme suletud ahelas, kus rotaatormansetilihased töötavad vastupidises aktivatsioonijärjestuses  õlavarreluulihased on stabiilsed, sest ülajäse on fikseeritud ning abaluulihased on mobiilsed. Avatud ahelas võib abaluu ebastabiilsus ilmneda nii suure kiirusega teostatud liigutustel, kus on vajalik abaluu stabiilsus, aga ka siis kui abaluu lihased peavad töötama liigutuse aeglustamiseks või peatamiseks ekstsentriliselt, kuid lihasnõrkuse tõttu teevad seda ebakorrektselt.