{"id":25,"date":"2024-04-04T02:50:00","date_gmt":"2024-04-03T23:50:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/freewat\/uuringud\/"},"modified":"2024-04-04T02:50:14","modified_gmt":"2024-04-03T23:50:14","slug":"uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/freewat\/uuringud\/","title":{"rendered":"Uuringud"},"content":{"rendered":"

Selisoo uuring<\/h2>\n

Eestis valiti FREEWAT projekti rakendamiseks Selisoo uuring oma keerukuse t\u00f5ttu ning kuna selle ala kohta on koostatud ning publitseeritud vastur\u00e4\u00e4kivate tulemustega teadust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Selisoo paikneb lauge reljeefiga, soode- ja metsarikkas Alutaguse maastikurajoonis Ida-Viru maakonna keskosas. Selisoo (2051 ha) on planeeritav maastikukaitseala ja kuulub Natura 2000 v\u00f5rgustikku. Estonia allmaakaevandus l\u00e4heneb Selisoole ida suunast ning kaeveloa piir ulatub osaliselt ka selle kirde-osa alla. P\u00f5levkivi kaevandamine Selisoo l\u00e4heduses toimub ca 60 m s\u00fcgavusel.<\/p>\n

Pinnamood Selisoo \u00fcmbruses on tasane, kallakusega l\u00f5una suunas. Pinnakate on varieeruva t\u00fcsedusega m\u00f5nek\u00fcmnest sentimeetrist kuni 10 m-ni ja koosneb valdavalt moreenist ja peeneteralistest j\u00e4\u00e4j\u00e4rvesetetest. Pinnakatte all lasuvad Ordoviitsiumi ladestu Rakvere ja Nabala lademete lubjakivid. Kuigi uuringuala j\u00e4\u00e4b Ahtme rikkev\u00f6\u00f6ndist l\u00f5unasse, on lubjakivikarsti kaardistatud Selisoost kirdesse j\u00e4\u00e4val alal.<\/p>\n

2011. ja 2012. aastal toimunud uuringute raames loodi Ratva raba ja Selisoo \u00fcmbruse (16\u00d727 km) statsionaarne h\u00fcdrogeoloogiline mudel (Hang jt., 2012). Mudeli usaldusv\u00e4\u00e4rsust kontrolliti seirekaevude ning 2010. aasta Estonia kaevanduse vee\u00e4rastuse andmetega. Peale mudeli kalibreerimist saavutati hea kokkulangevus arvutatud ja m\u00f5\u00f5detud veetasemete ning vooluhulkade vahel.<\/p>\n

H\u00fcdrogeoloogiline modelleerimine t\u00f5estab, soode p\u00fcsimiseks kaevanduste kohal v\u00f5i l\u00e4heduses on vajalik: a) kas savikatest setetest veepideme olemasolu turba all; b) turba veejuhtivus peab olema alla 10-5<\/sup> m\/d. K\u00e4esoleva ja varasema uuringu (Hang jt., 2009) andmetel pole aga nii Ratva rabas kui Selisoos kumbki tingimus t\u00e4idetud. Estonia kaevanduse maksimaalne levik Selisoo alla m\u00e4eeraldise piirini, alandaks oluliselt pinnavee taset Selisoos, mis m\u00f5juks p\u00f6\u00f6rdumatult soo \u00f6kos\u00fcsteemile. Samas ei v\u00f5imalda kasutatud statsionaarne h\u00fcdrogeoloogiline mudel n\u00e4ha ajast s\u00f5ltuvat r\u00f5hualanduse levikut turbas, v\u00f5imalikku infiltratsiooni k\u00f5ikumist ja\/v\u00f5i turba kompaktsioonist tulenevat veejuhtivuse muutumist. Veer\u00f5hkude m\u00f5\u00f5tmised turbalasundis n\u00e4itavad, et Selisoo l\u00f5unaosas on turba all mineraalpinnastes selgelt m\u00f5\u00f5detav alandus langetanud veer\u00f5hke vaid turbalasundi k\u00f5ige alumise meetri ulatuses.<\/p>\n

Hang jt 2009 ja 2012 uuringud l\u00e4hevad vastuollu TT\u00dc M\u00e4einstituudi poolt koostatud uuringute tulemustega (Orru jt., 2013), kus p\u00f5hij\u00e4reldusena t\u00f5detakse, et kaevanduse m\u00f5ju m\u00e4rgalale saab balansseeritud sademetega.<\/p>\n

Erinevate teadustulemuste olemasolu ning aktiivne tegevus Nature2000 kaitseala vahetus l\u00e4heduses vajab konkreetset hinnangut otsustajatelt (Marandi jt., 2014) ning on seet\u00f5ttu valitud FREEWAT projekti \u00fcheks uuringualaks. Lisaks varasemate uuringute tulemustele, saab FREEWAT uuringu raames kasutada T\u00dc geoloogia osakonna poolt alates 2009. aastast kogutud p\u00f5hjaveeseire andmeid Selisoo piirkonnast.<\/p>\n

Kirjandus<\/h5>\n