{"id":7,"date":"2024-04-04T00:11:20","date_gmt":"2024-04-03T21:11:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/tudengile-ja-kraadioppurile\/"},"modified":"2025-09-11T08:43:42","modified_gmt":"2025-09-11T05:43:42","slug":"tudengile-ja-kraadioppurile","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/tudengile-ja-kraadioppurile\/","title":{"rendered":"Uurimisteemad \u00fcli\u00f5pilastele"},"content":{"rendered":"

TARTU \u00dcLIKOOLI \u00d6KOF\u00dcSIOLOOGIA JA RAKENDUS\u00d6KOLOOGIA T\u00d6\u00d6R\u00dcHMA BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIT\u00d6\u00d6 UURIMISTEEMAD<\/strong><\/p>\n

\n
\n<\/div>\n

Oma teadust\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsime taimede (eesk\u00e4tt metsapuude) reaktsioone v\u00e4liskeskkonna tingimustele erinevatel bioloogilise organiseerituse\u202f(organi,\u202forganismi\u202fja\u202f\u00f6kos\u00fcsteemi) tasemetel. Selgitame, kuidas taimed\u202fkohanevad kliima- ja keskkonnatingimustega ning kuidas on f\u00fcsioloogilised muutused\u202fseotud muutustega kasvus ja ressursijaotuses.<\/p>\n

Allpool toodud juhendajate teemavalik ei ole l\u00f5plik ja kui teil on soovi teha uurimust\u00f6\u00f6d mingil muul \u00f6kof\u00fcsioloogiaga seotud\u202fteemal, siis v\u00f5tke julgesti \u00fchendust m\u00f5ne meie juhendajaga.<\/p>\n

BAKALAUREUSET\u00d6\u00d6 TEEMAD 2025\/2026:\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

* Keskkonna veestaatuse m\u00f5ju hariliku kuuse \u00f5hul\u00f5hede tihedusele ja m\u00f5\u00f5tmetele<\/strong> (juhendajad Eele \u00d5unapuu-Pikas eele.ounapuu-pikas@ut.ee ja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Taimede \u00f5hul\u00f5hede ehitus ja tihedus s\u00f5ltuvad mitmetest keskkonnafaktoritest, mille hulgas \u00fcks olulisemaid on vee k\u00e4ttesaadavus. Lehtpuude, eriti kiirekasvuliste liikide lehed on morfoloogiliselt enamasti plastilisemad ja reageerivad keskkonna muutustele tundlikumalt kui okaspuude lehed. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada suureneva \u00f5hu- ning mullaniiskuse m\u00f5ju kuuse \u00f5hul\u00f5hede tihedusele ja m\u00f5\u00f5tmetele ning lehe eripinnale (SLA) FAHMi eksperimendi raames. T\u00f6\u00f6 tulemused heidavad valgust regionaalsetest kliimamuutustest johtuvatele v\u00f5imalikele trendidele okaspuude lehtede morfoloogias. Bakalaureuset\u00f6\u00f6d on v\u00f5imalik teostada ka referatiivsena, laiendades kaasatud puuliikide ringi.<\/p>\n

*\u202fKeskkonnategurite ja kliimamuutuste m\u00f5ju linnapuude \u00f6kof\u00fcsioloogiale\u00a0<\/strong>(juhendaja Priit Kupper\u202fpriit.kupper@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 on referatiivne ja annab \u00fclevaate linna kui kasvukeskkonna m\u00f5just puude f\u00fcsioloogilisele talitlusele.<\/p>\n

* Mulla- ja \u00f5huniiskuse muutuste m\u00f5ju hariliku kuuse v\u00f5rsete veepotentsiaalile<\/strong> (juhendajad Eele \u00d5unapuu-Pikas eele.ounapuu-pikas@ut.ee<\/a>\u00a0ja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, organis v\u00f5i koes oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega v\u00f5rrelduna. Veepotentsiaal on erinevate keskkondade veestaatuse universaalseks m\u00f5\u00f5duks, n\u00e4idates kui h\u00f5lpsasti see liigub, difundeerub, aurustub jne., kui h\u00e4sti on vesi taimedele k\u00e4ttesaadav ja milline on taimekudede veega varustatus. Lehe\/v\u00f5rse veepotentsiaal s\u00f5ltub eelk\u00f5ige vee k\u00e4ttesaadavusest (mulla veesisaldus) ja vee aurumise kiirusest lehest (\u00f5hu niiskusesisaldus). Lisaks s\u00f5ltuvad veekaod ka \u00f5hul\u00f5hede omadustest, mille m\u00e4\u00e4ravad keskkonnatingimused lehtede kasvu ajal. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on kirjeldada kuuse v\u00f5rsete veepotentsiaali sesoonset ja \u00f6\u00f6p\u00e4evast d\u00fcnaamikat FAHMi eksperimendi erinevates t\u00f6\u00f6tlustes.<\/p>\n

*\u202fPuudevaheline konkurents hariliku kuuse puht- ja segapuistutes\u202f<\/strong>(juhendaja Arvo Tullus\u202farvo.tullus@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Kuusikuid on traditsiooniliselt rajatud ja majandatud puhtpuistutena. Teadaolevalt on aga sobivate kaasliikidega segapuistud produktiivsemad ning h\u00e4iringutele vastupidavamad kui puhtpuistud. Segametsa efekt avaldub osaliselt v\u00e4iksema liigisisese konkurentsi t\u00f5ttu, v\u00f5rreldes puhtpuistutega. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on anda viimase aja teaduskirjandusele tuginev \u00fclevaade puudevahelise konkurentsi rollist segametsa efekti avaldumises ning on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia iseseisev uurimus erinevates tingimustes kasvavates hariliku kuuse puht- ja segapuistutes.<\/p>\n

* \u00d5hu- ja mullaniiskuse muutuste m\u00f5ju hariliku kuuse okaste ja v\u00f5rsete morfoloogiale<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Okaspuude lehed n\u00e4ivad v\u00e4lisel vaatlusel j\u00e4igad ja v\u00e4heplastilised v\u00f5rreldes lehtpuudega. Tegelikult on kuuseokkad morfoloogiliselt \u00fcsna plastilised, kuid seda eelk\u00f5ige valguse k\u00e4ttesaadavuse suhtes. Kuidas on lugu \u00f5hu- ja mullaniiskuse muutustega, mis tulenevad regionaalsetest kliimatrendidest? T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on uurida kuuse lehtede ja v\u00f5rsete morfoloogilisi reaktsioone nende keskkonnafaktorite muutustele FAHMi katsealal ning m\u00f5ju puude talitlusele. Tulemused aitavad selgitada harilik kuuse kohanemisv\u00f5imet muutuvate kliimatingimusele.<\/p>\n

* Suurendatud \u00f5hu- ja mullaniiskuse m\u00f5ju hariliku kuuse maapealse biomassi produktsioonile ja allokatsioonile<\/strong> (juhendaja Katrin Rosenvald\u202fkatrin.rosenvald@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Globaalne soojenemine toob kaasa suurema sademete hulga ja \u00f5huniiskuse P\u00f5hja-Euroopa hemiboreaalsetes metsades. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on teada saada niiskema kliima m\u00f5ju kuuse biomassi produktsioonile ja jaotumisele okastesse, okstesse ja t\u00fcvesse.\u202fM\u00f5\u00f5tmised viiakse l\u00e4bi FAHM katseala noortes kuusikutes.<\/p>\n

* Kase ja kuuse maapealse biomassi produktsioon ning jaotus puhtpuistus ja segametsas<\/strong> (juhendaja Katrin Rosenvald\u202fkatrin.rosenvald@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Segametsades on \u00f6koloogilised ni\u0161\u0161id paremini \u00e4ra kasutatud ning seet\u00f5ttu\u202fv\u00f5iks ka puistu produktsioon suurem olla. Seega eeldatavalt suudavad segametsad akumuleerida ja s\u00e4ilitada rohkem s\u00fcsinikku kui monokultuursed puistud. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on v\u00f5rrelda varjutaluva kuuse ja valgusn\u00f5udliku kase biomassi produktsiooni ja jaotust lehtede, okste ja t\u00fcve vahel puhtpuistus ja segametsas. Mudelpuude biomassi m\u00f5\u00f5tmine viiakse l\u00e4bi FAHM katseala noortes puistutes.<\/p>\n

* Okaspuude kaitsev\u00f5ime ning selle s\u00f5ltuvus keskkonnateguritest ja kliimamuutustest<\/strong> (juhendaja Priit Kupper\u202fpriit.kupper@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Okaspuude kaitsev\u00f5ime biootilistele teguritele (putukad, patogeensed seened) s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral keskkonnatingimustest (kiirgus, temperatuur, veedefitsiit). Referatiivse bakalaureuset\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade kuidas okaspuude kaitsev\u00f5ime erinevad tahud (sekundaarsete metaboliitide s\u00fcntees, vaiguvool ja vaigu koostis) on m\u00f5jutatud keskkonnateguritest ja prognoositavatest kliimamuutustest.<\/p>\n

* Juuretunnuste kohalikud ja \u00fcleilmsed mustrid ning nende seos toitumisstrateegiatega<\/strong> (juhendajad Ivika Ostonen-M\u00e4rtin\u202fivika.ostonen@ut.ee<\/a>\u202fja Krista L\u00f5hmus\u202fkrista.lohmus@ut.ee<\/a>).<\/p>\n

Taimede juurtoitumist kirjeldatakse enamasti juureparameetrite muutuste kaudu, sest otseselt on juurte vee- ja mineraaltoitainete omastamist v\u00e4ga raske m\u00f5\u00f5ta. T\u00e4naseks on loodud mitmeid globaalseid andmebaase, kuhu on kogutud juureparameetrite m\u00f5\u00f5tmisi kogu maailmast. T\u00f6\u00f6 sisuks on juuretunnuste kohalike ja globaalsete mustrite anal\u00fc\u00fcs (t\u00f6\u00f6 andmebaasidega), ning nende seostamine juurte mineraaltoitumisstrateegiatega.<\/p>\n

* P\u00f5hikoe roll ja osat\u00e4htsus puittaimede varres<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

P\u00f5hikude e. parenh\u00fc\u00fcm v\u00f5ib taimevarres t\u00e4ita erinevaid \u00fclesandeid \u2013 varuainete ja vee s\u00e4ilitamine, ainete radiaalsuunaline transport, ks\u00fcleemi-floeemi kommunikatsioon jm. P\u00f5hikoe osat\u00e4htsus muude kudede hulgas s\u00f5ltub eelk\u00f5ige puidu liigispetsiifilisest ehitusest, kuid seda m\u00f5jutavad ka erinevad keskkonnafaktorid. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 peaks kirjanduse p\u00f5hjal andma \u00fclevaate p\u00f5hikoe rollist puittaimede varres ja faktoritest, mis p\u00f5hikoe osat\u00e4htsust m\u00f5jutavad. Teema on edasiarendatav magistrit\u00f6\u00f6ks, mis anal\u00fc\u00fcsib suurenenud \u00f5huniiskuse m\u00f5ju p\u00f5hikoe ehitusele ja osat\u00e4htsusele puude t\u00fcvedes.<\/p>\n

* Keskkonnaga manipuleerimise (CO2<\/sub>, \u00f5huniiskus, temperatuur) v\u00e4lieksperimentide tehnilised lahendused<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Referatiivne t\u00f6\u00f6 peab andma \u00fclevaate erinevatest tehnoloogilistest lahendustest, mida kasutatakse keskkonnaga manipuleerimise v\u00e4lieksperimentides kliimamuutuste m\u00f5jude uurimiseks ning nende eksperimentide eesm\u00e4rkidest. T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse \u00f5hu CO2<\/sub>\u202fja niiskuse sisalduse ning mulla ja \u00f5hu temperatuuri manipulatsioone erinevates taimekooslustes, s.h. FACE, FAHM, Flakaliden, CzechGlobe, VULCAN jt. eksperimendid. Teema on sobilik ka keskkonnatehnoloogia eriala \u00fcli\u00f5pilastele.<\/p>\n

* Lehtede veeomastamise v\u00f5ime erinevates keskkonnatingimustes kasvanud puudel<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

\u00dcldiselt omastavad taimed vett juurte kaudu mullast, kuid viimasel ajal on n\u00e4idatud, et osades \u00f6kos\u00fcsteemides (k\u00f5rbed, poolk\u00f5rbed, pilvemetsad) saadakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa vajaminevast veest ka lehtede kaudu vihma- v\u00f5i kasteveest. Oleks p\u00f5nev teada saada, kas ja kuiv\u00f5rd selline fenomen ka erinevate parasv\u00f6\u00f6tme liikide puhul esineb. Lisaks saaks uurida, missugused keskkonnafaktorid seda omakorda m\u00f5jutavad. Bakalaureuset\u00f6\u00f6d on v\u00f5imalik teha nii referatiivse kui ka eksperimentaalsena.<\/p>\n

MAGISTRIT\u00d6\u00d6 TEEMAD 2025\/2026:<\/em>\u00a0<\/span><\/p>\n

* Keskkonnaniiskuse muutuste m\u00f5ju arukase \u00f5hul\u00f5hede sulgumispunktile<\/strong> (juhendaja Eele \u00d5unapuu-Pikas\u202feele.ounapuu-pikas@ut.ee<\/span>). T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on uurida arukase \u00f5hul\u00f5hede sulgumispunkti ehk veepotensiaali v\u00e4\u00e4rtust, mille juures taim hakkab sulgema oma \u00f5hul\u00f5hesid, et piirata veekadu. T\u00f6\u00f6 keskendub sellele, kuidas see f\u00fcsioloogiline l\u00e4vi muutub vastusena erinevatele keskkonnaniiskuse tasemetele \u2013 eelk\u00f5ige muutustele \u00f5huniiskuses ja mulla veesisalduses. T\u00f6\u00f6 eksperimentaalne osa viiakse l\u00e4bi FAHM katsealalt toodud v\u00f5rsete peal. Tulemustel on t\u00e4htsus kase veekasutusstrateegia m\u00f5istmisel ja liigi tundlikkuse hindamisel muutuvale kliimale. T\u00f6\u00f6d on v\u00f5imalik teha ka referatiivsena ja edasi arendada magistrit\u00f6\u00f6ks, laiendades uuritavate liikide ja m\u00f5\u00f5detavate parameetrite valikut.<\/p>\n

*\u202fAkvaporiinide roll arukase lehe veevahetuse aklimatiseerumises suurenenud \u00f5hu- ja mullaniiskusel<\/strong>e<\/b>\u202f \u202f(juhendaja Eele \u00d5unapuu-Pikas\u202feele.ounapuu-pikas@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Kliimaprognooside kohaselt suureneb p\u00f5hjapoolsetel k\u00f5rgematel laiuskraadidel sademete hulk ning sagedus, mis viib \u00f5hu- ja mullaniiskuse suurenemisele.\u00a0Samas prognoositakse ka ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste sagenemist, nagu pikemad p\u00f5uad ja kuumemad kuumalained. Niiskemas keskkonnas arenemine ja kasvamine omab olulist m\u00f5ju taimede veehavetuse regulatsioonile. Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada akvaporiinide ehk veekanali valkude roll arukase veehahetuse regulatsioonis ja kohanemises suurenenud \u00f5hu- ja mullaniiskusele.<\/p>\n

* Lehtede\u00a0vanuse ja langemisega seotud muutused heitlehiste puuliikide vee- ja gaasivahetuses<\/strong> (juhendaja Priit Kupper\u202fpriit.kupper@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Kliima soojenemine v\u00f5ib parasv\u00f6\u00f6tme puuliikidel viia s\u00fcgisese kasvuperioodi ja lehtede eluea pikenemisele. Millised on aga muutused lehtede \u00f5hul\u00f5hede \u00f6\u00f6p\u00e4evases regulatsioonis, fotos\u00fcnteesis, hingamises ja gaaside (n\u00e4iteks metaani) emissioonis enne lehtede s\u00fcgisest langemist \u2013 on ebaselge. Magistrit\u00f6\u00f6 raames anal\u00fc\u00fcsitakse lehtede vananemisel ja nende eluea muutumisel toimuvaid (eeldatavalt liigispetsiifilisi) muutusi gaasivahetuses ja hinnatakse kuidas v\u00f5iksid need m\u00f5jutada lehe toitainete (nt. l\u00e4mmastik) tagasihaaret e retranslokatsiooni t\u00fcvesse. Vee ja gaasivahetuse m\u00f5\u00f5tmine toimub l\u00f5igatud v\u00f5rsetel J\u00e4rvseljal paiknevas T\u00dc \u00f6kof\u00fcsioloogia laboris, kasutades selleks portatiivseid gaasianal\u00fcsaatoreid. Klorof\u00fclli ja l\u00e4mmastiku sisaldust hinnatakse optilisel meetodil kasutades SPAD-meetrit. M\u00f5\u00f5tmised viiakse l\u00e4bi erinevatel lehtpuuliikidel (arukask, harilik haab jt.) FAHM katsealalt ja selle l\u00e4hi\u00fcmbrusest.<\/p>\n

* Talvised veekaod ja h\u00fcdraulilise juhtivuse muutused hariliku kuuse v\u00f5rsetes<\/strong> (juhendajad Eele \u00d5unapuu-Pikas eele.ounapuu-pikas@ut.ee <\/span>ja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

H. kuusk kuulub igihaljaste puuliikide hulka, millel p\u00fcsivad rohelised lehed aastaringselt. Talvel, kui maapind ja t\u00fcvi on k\u00fclmunud, ei saa taim mullast vett juurde, k\u00fcll aga kaotab p\u00e4ikesepaistelistel talvep\u00e4evadel j\u00e4tkuvalt vett lehtedest, eriti kargel kevadtalvisel perioodil. Okaspuude lehestiku talvekahjustused on suurel m\u00e4\u00e4ral seotud just kevadtalviste veekadudega. Kui kliima muutub suurtel laiuskraadidel senisest niiskemaks, siis v\u00f5ib see kaasa tuua epikutikulaarsete vahade hulga v\u00e4henemist lehe pinnal ja seel\u00e4bi soodustada talviseid veekadusid. Magistrit\u00f6\u00f6 \u00fclesandeks on m\u00f5\u00f5ta kuusev\u00f5rsete veesisalduse ja h\u00fcdraulilise juhtivuse muutusi l\u00e4bi talvekuude FAHMi eksperimendi raames.<\/p>\n

* Mulla- ja \u00f5huniiskuse muutuste m\u00f5ju hariliku kuuse v\u00f5rsete veekaole ja \u00f5hul\u00f5hede reaktsiooni kiirusele <\/strong>(juhendajad Eele \u00d5unapuu-Pikas eele.ounapuu-pikas@ut.ee<\/span>\u00a0ja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Keskkonnafaktorid kujundavad taimelehe ehituslikud ja funktsionaalsed omadused lehestiku arengu k\u00e4igus. Taimed kaotavad lehtedest vett nii l\u00e4bi \u00f5hul\u00f5hede (stomataarne transpiratsioon) kui ka kutiikula (kutikulaarne transpiratsioon). Kliimatrendid n\u00e4itavad sademete hulga ja sellega kaasneva \u00f5huniiskuse suurenemist suurtel laiuskraadide, s.h. ka siin P\u00f5hja-Euroopas. FAHMi eksperiment v\u00f5imaldab suurendada nii mulla kui \u00f5hu niiskusesisaldust v\u00e4litingimustes eksperimentaalses puistus. Magistrit\u00f6\u00f6 \u00fclesandeks on v\u00e4lja selgitada, kas suurenevad mulla ja \u00f5hu niiskusesisaldused m\u00f5jutavad ka h. kuuse veekadusid \u00f5hul\u00f5hede morfoloogia ja talitluse muutuste l\u00e4bi.<\/p>\n

* Sademete ja \u00f5huniiskuse suurenemise m\u00f5ju puude biomassi jaotusele<\/strong> (juhendajad: Katrin Rosenvald\u202fkatrin.rosenvald@ut.ee<\/a>\u202fja Arvo Tullus\u202farvo.tullus@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Nii Eestile kui meist p\u00f5hjapoole j\u00e4\u00e4vatele aladele ennustavad kliimamudelid globaalse soojenemise tulemusel sademete hulga suurenemist j\u00e4rgmise saja aasta jooksul 5-30% v\u00f5rra. Taolise muutuse m\u00f5jud maismaa\u00f6kos\u00fcsteemidele on seniste teadmiste p\u00f5hjal veel \u00fcsna ebaselged. Magistri- v\u00f5i bakalaureuset\u00f6\u00f6 raames anal\u00fc\u00fcsitakse \u00f5hu- ja mullaniiskuse suurendamise m\u00f5ju arukase ja hariliku kuuse biomassi maapealsele ja maa-alusele jaotusele FAHM katseandmete p\u00f5hjal.<\/p>\n

* Sademete ja \u00f5huniiskuse suurenemise m\u00f5ju arukase ja hariliku kuuse kasvule puht- ja segapuistu<\/strong>s\u202f(juhendaja Arvo Tullus\u202farvo.tullus@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsitakse Metsa\u00f6kos\u00fcsteemi \u00d5huniiskusega Manipuleerimise Eksperimendi (FAHM) katsepuude arukaskede ja harilike kuuskede t\u00fcve k\u00f5rgus- ja j\u00e4meduskasvu reaktsiooni \u00f5hu- ja mullaniiskuse suurendamisele. V\u00f5rreldakse puude reaktsiooni muudetud niiskustingimustele puht- ja segapuistu t\u00f6\u00f6tlustes.<\/p>\n

* Imijuurte vitaalsuse muutumine mullasoojendusgradiendil<\/strong> (juhendajad Ivika Ostonen-M\u00e4rtin\u202fivika.ostonen@ut.ee<\/a>\u202fja Krista L\u00f5hmus\u202fkrista.lohmus@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Infrapunaspektroskoopia metoodikal anal\u00fc\u00fcsitakse Sitka kuuse ja sookase imijuurte vitaalsuse muutumist geotermaalsel mullasoojendusgradiendil. Proovid on kogutud Islandilt ja valmis anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n

* Kuidas m\u00f5jutavad suurenevad sademed ja \u00f5huniiskus puulehtede optilisi omadusi? <\/strong>(juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

FAHMi eksperimendi senised tulemused kinnitavad, et suurenenud suhteline \u00f5huniiskus m\u00f5jutab oluliselt lehtede arengut, s.h. lehelabade suurust, paksust ja anatoomilist ehitust. Lehtede paksuse, pigmentide sisalduse jm. muutused m\u00f5jutavad omakorda lehtede optilisi omadusi. Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on uurida FAHMi eksperimendi raames lehe optiliste n\u00e4itajate (valguse neelduvus, l\u00e4bilaskvus, peegelduvus) seost klorof\u00fcllisisaldusega ning nende v\u00f5imalikke muutusi niiskemas keskkonnas kasvanud puudel ning nende muutuste j\u00e4relmeid valguskiirguse sidumisele lehestikus ning fotos\u00fcnteesi parameetritele. Saadavad tulemused aitavad avada mehhanisme, mille t\u00f5ttu puude kasv niiskes \u00f5hus aeglustub.<\/p>\n

* Suurenenud \u00f5huniiskuse m\u00f5ju p\u00f5hikoe ehitusele ja osat\u00e4htsusele puude t\u00fcvedes<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on uurida FAHMi eksperimendi raames puude t\u00fcvepuidu v\u00f5imalikke anatoomilisi muutusi suurenenud \u00f5huniiskuse tingimustes kasvanud puudel. Teema on fokusseeritud p\u00f5hikoe ehitusele \u2013 milline on s\u00e4sikiirte rakkude arv, suurus ja paiknemine ning selle osat\u00e4htsus kogu puidu ruumalast. Kui \u00f5huniiskusega manipuleerimise tagaj\u00e4rjel kasvab parenh\u00fc\u00fcmi (koosneb elusatest rakkudest) osat\u00e4htsus, t\u00e4hendab see kulutuste suurenemist s\u00e4ilitushingamisele ja see annaks t\u00e4iendava mehhanismi puude kasvu aeglustumise seletamiseks suureneva \u00f5huniiskuse tingimustes.<\/p>\n

* Kas \u00f5huniiskuse manipulatsioon m\u00f5jutab nitraatiooni sisaldust ks\u00fcleemimahlas?<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Senised uurimistulemused FAHMi katselalal on n\u00e4idanud, et niiskel v\u00f5i keskmisel aastal v\u00e4heneb suurenenud \u00f5huniiskuse tingumustes kasvanud puudel oluliselt lehtede l\u00e4mmastikusisaldus. Kuna nitraadi omastamine ja transport mullas juurestikuni toetub suurel m\u00e4\u00e4ral massivoolule, siis on p\u00f5hjust arvata, et v\u00e4henenud N omastamise \u00fcheks v\u00f5imalikuks p\u00f5hjuseks on aeglustunud veevoog l\u00e4bi puude. Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on m\u00f5\u00f5ta nitraatiooni sisaldust ks\u00fcleemimahlas s\u00f5ltuvalt ks\u00fcleemivoo intensiisvsusest ja hinnata selle m\u00f5ju lehe toitainetega varustamisele.<\/p>\n

* Kuidas m\u00f5jutab sademete sagedus suhtelist \u00f5huniiskust (anal\u00fc\u00fcs FAHMi eksperimendile tuginedes)?<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Kliimamuutuste stsenaariumidele tuginedes on tulevikus P\u00f5hja-Euroopas k\u00f5rgetel laiuskraadidel oodata suuremat kasvu sademete sageduses kui hulgas. Sagenevad vihmahood p\u00f5hjustavad paratamatult keskmise suhtelise \u00f5huniiskuse suurenemist. Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on anal\u00fc\u00fcsida Metsa\u00f6kos\u00fcsteemi \u00d5huniiskusega Manipuleerimise (FAHM) katseala andmetele toetudes, kuidas suviste sademete sagedus m\u00f5jutab \u00f5hu suhtelist niiskusesisaldust ja millised on selle v\u00f5imalikud m\u00f5jud puude juurdekasvule.<\/p>\n

*\u202fKeskkonna veestaatuse m\u00f5ju hariliku kuuse okaste epikutikulaarsete vahade seisundile ja okaste m\u00e4rgumisele<\/strong> (juhendaja Arne Sellin\u202farne.sellin@ut.ee<\/a>)<\/p>\n

Niiskes keskkonnas kasvavatel \u00f5istaimedel v\u00e4heneb epikutikulaarsete vahade produktsioon ja muutub vahade keemiline koostis, mis v\u00e4hendab taimelehtede h\u00fcdrofoobsust. Kuna kliimamudelid ennustavad suurtele laiuskraadidele sademete hulga ja \u00f5huniiskuse suurenemist, siis FAHMi eksperimendi raames kavatseme kontrollida, kas keskkonna veestaatus m\u00f5jutab vahade seisundit ja hulka ka h. kuuse okastel. Magistrit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on sk\u00e4nneeriva elektronmikroskoopia ja kontaktnurga meetodeid kasutades hinnata kuuse epikutikulaarsete vahade seisundit ning otsida v\u00f5imalusi vahade hulga kvantitatiivseks m\u00e4\u00e4ramiseks okaste pinnal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

TARTU \u00dcLIKOOLI \u00d6KOF\u00dcSIOLOOGIA JA RAKENDUS\u00d6KOLOOGIA T\u00d6\u00d6R\u00dcHMA BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIT\u00d6\u00d6 UURIMISTEEMAD Oma teadust\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsime taimede (eesk\u00e4tt metsapuude) reaktsioone v\u00e4liskeskkonna tingimustele erinevatel bioloogilise organiseerituse\u202f(organi,\u202forganismi\u202fja\u202f\u00f6kos\u00fcsteemi) tasemetel. Selgitame, kuidas taimed\u202fkohanevad kliima- ja keskkonnatingimustega ning kuidas on f\u00fcsioloogilised muutused\u202fseotud muutustega kasvus ja ressursijaotuses. Allpool toodud …<\/p>\n","protected":false},"author":44,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/44"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":857,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/857"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}