\n\tEhkki globaalsete kliimamuutuste alased uurimused said alguse juba kaks aastak\u00fcmmet tagasi, on tegemist endiselt v\u00e4gagi aktuaalse teemaga nii teaduse kui laiema avalikkuse jaoks tervikuna. Kliimamuutuste alased uuringud on dokumenteerinud nii atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsihappegaasi sisalduse t\u00f5usu kui selle m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemidele. T\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud ka globaalse soojenemise ja sademete hulga muutuste m\u00f5jule taimekooslustele. Hoopis v\u00e4hem on informatsiooni muude globaalmuutuste aspektide osas, mis samuti m\u00f5jutavad \u00f6kos\u00fcsteemide talitlust.<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid kasvuhoonegaase, mis neelab maapinnalt eralduvat infrapunast kiirgust ja muudab seel\u00e4bi keskkonna soojusbilanssi, on veeaur. Veeauru osat\u00e4htsus atmosf\u00e4\u00e4ris on keskmiselt 2% ning ligikaudu kaks kolmandikku v\u00f5imalikust kasvuhooneefektist v\u00f5ib panna just veeauru arvele. Veeauru kontsentratsiooni muutused s\u00f5ltuvad peale energiabilansi ka atmosf\u00e4\u00e4ri ts\u00fcklonaalsest liikumisest, olles regiooniti v\u00e4ga erinevad ja raskesti ennustatavad. Kui veeauru kontsentratsioon kliima soojenemise t\u00f5ttu suureneb, soojeneb kliima veelgi kiiremas tempos, p\u00f5hjustades omakorda atmosf\u00e4\u00e4ri veeaurusisalduse edasist kasvu (temperatuuri t\u00f5usul \u00f5hu veeauru mahutavus suureneb).<\/p>\n
Samal ajal kui k\u00f5rgendatud s\u00fcsihappegaasi kontsentratsiooni poolt tekitatavate globaalmuutuste m\u00f5ju on uuritud suhteliselt palju ning vastavad eksperimentaalsed s\u00fcsteemid on leidnud laialdast kasutust (FACE \u2013 Free Air Carbon Enrichment tehnoloogiad), siis veeauru muutuste m\u00f5ju on j\u00e4\u00e4nud tahaplaanile. Vastava baasteadmiseta on aga v\u00f5imatu ennustada \u00f6kos\u00fcsteemi kui terviku reaktsiooni kliimatingimuste muutustele.<\/p>\n
\u00d5huniiskus v\u00f5ib \u00f6kos\u00fcsteemi ja selle komponente mitmeti m\u00f5jutada, p\u00f5hjustades muutusi eelk\u00f5ige aurumise (evapotranspiratsiooni) intensiivsuses. Muutused aurumises m\u00f5jutavad vee ja mineraalainete bilanssi \u00f6kos\u00fcsteemi erinevates osades ning selle kaudu taimede ja nendega seotud mikroorganismide kasvukiirust ja konkurentsiv\u00f5imet. Kuna soontaimed evivad v\u00f5imet l\u00e4bi \u00f5hul\u00f5hede regulatsiooni transpiratsiooni (vee aurustumine lehtede pinnalt) intensiivsust muuta, siis on \u00f5huniiskuse m\u00f5ju ilma konkreetsete eksperimentaalsete uuringuteta raske ette ennustada. P\u00f5hjuseks on siin \u00f5hul\u00f5hede regulatsiooni s\u00f5ltuvus paljudest keskkonnafaktoritest (valgus, temperatuur, \u00f5hu s\u00fcsihappegaasi kontsentratsioon, \u00f5hu- ja mullaniiskus) ning selle liigispetsiifilisus. \u00d5huniiskus v\u00f5ib lisaks organismide talitlusele m\u00f5jutada ka \u00f6kos\u00fcsteemi liigilist mitmekesisust (sealhulgas selle erinevaid troofilisi tasemeid), p\u00f5hjustades muutusi \u00f6kos\u00fcsteemi funktsioneerimises.<\/p>\n
Projekti peamiseks eesm\u00e4rgiks on uurida \u00f5huniiskuse m\u00f5ju erineva funktsionaalse keerukusastmega \u00f6kos\u00fcsteemidele ja seal toimuvatele protsessidele (vee, s\u00fcsiniku, l\u00e4mmastiku aineringe, produktsioon, liigilise koosseisu kujunemine, jt.).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ehkki globaalsete kliimamuutuste alased uurimused said alguse juba kaks aastak\u00fcmmet tagasi, on tegemist endiselt v\u00e4gagi aktuaalse teemaga nii teaduse kui laiema avalikkuse jaoks tervikuna. Kliimamuutuste alased uuringud on dokumenteerinud nii atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsihappegaasi sisalduse t\u00f5usu kui selle m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemidele. T\u00e4helepanu on …<\/p>\n","protected":false},"author":44,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/44"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":69,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/69"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fahm1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}